Robert Kitt: Eesti ei taha enam olla odav allhankemaa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki ettevõtete panganduse värske tegevdirektor Robert Kitt ütles, et pank tahab laenu anda ettevõtteile, kes suudavad eksportida ja luua head haridust nõudvaid kõrgepalgalisi töökohti.
Swedbanki juhitakse Rootsist ja inimestel on tekkinud tunne, et pank on nendest kaugel. Kas teie hinnangul loob see soodsad tingimused väiksemate tegijate turule tulemiseks?
Swedbanki kui gruppi juhitakse Rootsist, sest kontsernis töötab tuhandeid inimesi ja kontserni juhil peab olema kontroll ettevõtte üle. Teine teema on see, et äri tegemiseks olla koha peal, kliendiga seotud küsimused otsustatakse siiski kliendi juures.
Kui suuri laene võite üldse Eestis välja anda ilma peakontoriga konsulteerimata?
Konkreetset numbrit ma välja ei saa öelda, kuid kindlasti suuri, piisavalt suuri. Arvestades majanduskriisi ja 15-protsendist majanduslangust on loomulik, et omanikud esitavad senisest palju rohkem küsimusi.
Tegite hapuks läinud laenudele oma osakonna. Kui palju laene olete sinna üle kandnud?
Tegu on eraldi üksusega, mis restruktureerib ja vajadusel saneerib raskustesse sattunud ettevõtteid. Kui palju laene oleme sinna kandnud, jätaks enda teada.
Kas pangast praegu laenu saab?
Meie laenuportfell on vähenenud 2007. aasta lõpust saadik. Mida me tegelikult ootame, on see, et ettevõtted tuleksid ja küsiksid laenu ning oleks kohti, kuhu investeerida.
Mis on teie visioon uuel ametikohal?
Meie majandus on nii väike. Meid on 1,3 miljonit ja seetõttu ei kannataks see välja ühte suurt ettevõtet. Meie majandus vajab hajutatud ja hästi toimivat majanduskeskkonda, mis loob töökohti. Mitte selliseid, mis on lihtsalt õpitavad, vaid kõrgelt tasustatavaid. Kindlasti ei taha me kümne aasta pärast olla odav allhankemaa.
Arvestades, et me oleme väikesed, ida ja lääne vahel, on meil vaja juurde selliseid ettevõtteid, mis ekspordivad oma toodangu ja seega impordivad raha. Visioon, kuidas majandus võiks areneda, võikski olla hajutatud riskidega ettevõtluskeskkond, kes pigem ekspordib kaupu ja teenuseid, luues samal ajal hästitasustatavaid töökohti, et meie inimestel oleks hea elada.
Milline on teie arust Eesti kõige perspektiivikam ettevõte?
Kui ma praegu ühe firma nimetaks, teeks ma kindlasti paljudele liiga. Hea ettevõtte on selline, nagu enne selgitasin – see ekspordib palju välismaale.
On palju edukaid ettevõtteid, kes jäid truuks oma põhitegevusele, mitte ei hakanud arendama selle kõrvalt kiiret hõlptulu lubavat muud äri. Jah, ettevõtjad on saanud tagasilööke, aga on praegu jalul ja otsivad uusi võimalusi investeerimiseks.
Kui teie uksest tuleb sisse ettevõtja, kes siiralt tahab tegelda ainult kinnisvaraga, kas tal on võimalus teilt raha saada?
Küsimus ei ole ettevõttes, vaid ettevõtmises. Oluline on idee – kui võtame riiulilt plaani, mis pandi sinna 2005. aastal ja seisneb suures klaasist aatriumis, mille kütmine on oluliselt kallim kui selle üürihind, siis on vaja optimeerida.
Kuna lõite selle hapude laenude osakonna, siis see tähendab, et anti raha ideedele, mis läksid aia taha. Kas siis Swedbank finantseeris utoopilisi äriplaane?
Ma arvan, et ei ole põhjust varjata, et kogu ühiskond lõi liiga utoopilisi äriplaane ja meie pank teiste hulgas. Äriplaanidel ei olnud midagi suurt häda, aga nende jätkusuutlikkus jättis soovida. Siis jäi päris palju laene tagasi maksmata.
Eesti Panga väitel elavdaks majandust oluliselt see, kui pangad laenukraanid lahti keeraks. On see väide tõene? Kas head ideed saavad endiselt raha?
Viimane väide on kindlasti õige, meile meeldiks, kui ettevõtted küsiksid rohkem raha ja tuleksid meie juurde heade ideedega. Laenukraanid lahti keerata, et majandus elavneks? Kas see ikka elavdaks majandust? Kraanid pole kunagi nii kinni olnud, et head projektid ei saaks raha.
Millised sektorid on majanduskriisiga kõige paremini toime tulnud?
Midagi väga kindlalt ei saa välja tuua, aga üht võib öelda: oluliselt pehmemalt maandusid need firmad, kes on jäänud oma põhitegevuse juurde.
Majanduslanguse mõte ei ole selles, et kõikide ettevõtete käive langeb 15 protsenti. On ettevõtteid, kellega ei juhtu midagi, ja ettevõtteid, kes isegi kasvatavad oma käivet languse faasis. Ja on majandusharud, mis saavad väga tugevaid tagasilööke või hävinevad sootuks.
Kas majanduskriisil on Eesti majandusele ka mingeid tervistavaid nähtusi?
Jah, tervistav nähtus on eelkõige see, ma loodan, et mälu on pikaajaline ja õpime, et laenamine peab olema stabiilne. 10-protsendiline kasvunumber ei ole stabiilne, see ei ole jätkusuutlik. Neid «kiirelt rikkaks» äriplaane on vähem.
Millal hakkab Eesti majandus uuesti kasvama?
Minu hea sõber ja kolleeg Rasmus Pikkani võitis mõned aasta tagasi Postimehe majandusprognooside võistluse. Ma küsisin, kuidas see on võimalik.
Siis ta vastas, et kui sa pakud seda, mida teised pakuvad, siis sa oledki viimane, aga kui pakkuda midagi erinevat, on võimalus pihta panna. Mina pakun, et juba sel aastal me enam ei kuku.
Robert Kitt (33)
Ametikäik
• 2008– Hansa Investeerimisfondide nõukogu liige
• 2007–2008 ASi Hansa Investeerimisfondid tegevjuht, juhatuse esimees
• 2003–2007 ASi Hansa Investeerimisfondid fondijuht
• 1999–2003 ASi LHV Varahaldus juhataja
• 1998–1999 ASi Hansa Aktivate Juhtimine fondijuht
• 1997–1998 Eesti Investeerimispanga aktsiadiiler
• 1994–1997 Põhja-Eesti Panga treasury analüütik
Haridus
• 2005 TTÜ tehniline füüsika, loodusteaduste doktor
• 2001 TTÜ majandus, majandusteaduste magister
• 1999 TTÜ sotsiaalteadused, bakalaureus