Eurotsooni hädafond taotleb tippreitingut

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurod.
Eurod. Foto: SCANPIX

Eurotsooni uus riigirahanduste päästmise fond alustab täna otsirännakut, et jõuda ihaldusväärse ja hädavajaliku AAA reitinguni.

Sel eesmärgil on fondi juhtivad ametnikud leppinud kokku ridamisi kokkusaamisi peamiste reitinguagentuuridega.

Olukorraga tuttavad allikad ütlesid Financial Timesile, et fondi tegevjuht Klaus Regling kohtub sel nädalal nii Standard & Poor’si, Fitchi kui Moody’sega, et neilt 440 miljardi euro suurusele abifondile tippreitingut kaubelda.

Kuigi fond väljastaks võlakirju vaid siis, kui mõni riik neid paluks, pidavat Reglingil reitinguga siiski tuli takus olema. Ta sooviks üritusega juba juulikuus ühele poole saada ning fondi kui sellise kapitaliturgudel «kehtima panna».

Luksemburgis baseeruv päästefond on oma olemuselt riigipank ehk laenuandja viimases hädas – õlekõrs, millest saavad kinni haarata eurotsooni liikmed, kes sarnaselt Kreekaga investorite usalduse kaotavad ja finantsturgude ukse taha jäävad.

Kuigi kolmekordse A reitingut omavad vaid kolm fondi osanikku – Saksamaa, Prantsusmaa ja Holland – loodavad eurotsooni riigid, et teatud «erimehhanismid» võimaldavad neil ka fondile samaväärse reitingu kindlustada.

Üheks võtmemehhanismiks oleks järgmine tõotus: kõik osalejamaad lubavad investoritele, kes fondile raha on nõus laenama, et nad saavad maksekatkestuste korral 120 protsenti tagasi. Veel on pakutud, et laenuvõtjate poolt makstud tasud ja lõivud suunatakse mingit liiki reservfondi.

Regling ja tema meeskond tegutsevad käsikäes eurotsooni rahandusministritega, samuti Saksa laenuametiga, kes vajaduse korral fondi võlakirju väljastaksid.

Ühtlasi on fondi ametnikud sondeerinud investorite huvi asja vastu. Nad kinnitavad üksmeelselt, et AAA on fondi jaoks reaalne.

Mõned neist usuvad, et abifondi võlakirjade tootlused tulevad Saksa riigivõlakirjade tasemel, kuigi vaevalt neist madalamad.

Investorid ei ole siiski päris veendunud, kas sellised konstruktsioonid kompenseeriksid teiste fondi osanike madalamaid reitinguid. Investeerimisguru George Sorose arvates on AAA-reiting utoopia.

Analüütikud hoiatavad, et fondi kohtumised agentuuridega tulevad keerukad, kuna reitingute omistamise protseduur võib venida üsna pikaks – eriti kui tegemist on sellise eriotstarbelise moodustisega.

Kuna paljud kardavad, et fondi osanikud Hispaania ja Portugal võivad osutuda ise ka esimesteks klientideks, siis tekib küsimus: kuidas kavatsevad eurotsooni liikmesriigid maksta fondi võlakirjade omanikele siis, kui mõni laenu võtnud riik maksetega hätta jääb?

«Reitinguagentuuridel võib järelemõtlemine päris palju aega võtta. Olukord on uus ja otsustada raske,» ütles USA investeerimispanga Jefferiesi Londoni vanemanalüütik David Owen.

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles