Eesti e-saavutused panevad väliskülaliste silmad särama

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Demokeskuse lõid IT-firmad, et näidata külalistele lähedalt ja kaugelt Eesti e-saavutusi. Puutetundlikku ekraani kasutamas demokeskuse juht Indrek Vimberg, lisaks tõkkepuu, mida mobiiltelefoniga liigutada saab.
Demokeskuse lõid IT-firmad, et näidata külalistele lähedalt ja kaugelt Eesti e-saavutusi. Puutetundlikku ekraani kasutamas demokeskuse juht Indrek Vimberg, lisaks tõkkepuu, mida mobiiltelefoniga liigutada saab. Foto: Liis Treimann

Kuidas mobiiltelefoniga ruumis tuled ära kustutada, garaažiuks avada või kaupmehele kauba eest tasuda? Mis asi see m-parkimine veel on? Kuidas töötavad eKool, eTervis, eHääletamine, digiallkiri või Skype’i videotelefon?


Need on küsimused, mis saavad vastatud Ülemiste Citys asuvas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) demokeskuses, mis loodi mullu seitsme kohaliku ettevõtte poolt.

Tegu oli möödunud innovatsiooniaastale igati sobiva ettevõtmisega, sest kriis raputas kogu riiki ning välja lõid Eesti riigi erinevad nõrkused. Kuna IKT-sektori tagasihoidlikust ekspordinumbrist on räägitud juba aastaid, otsustasid mõned selle valdkonna ettevõtted seljad kokku panna ning luua keskuse, kus oleksid kõigile näha ja katsuda Eesti IKT-sektori põnevamad edulood. Eesmärk oli teha end nähtavaks just võimalikele välispartneritele, kellele võiks siinseid edulugusid edasi müüa.

Aasta pärast demokeskuse avamist võib öelda, et vähemasti start on olnud ilus ning end õigustanud.

Tehnoloogia arenguga kaasas käiva eestlase jaoks on eespool nimetatud e-lahenduste nimekirjas kindlasti asju, mis omal nahal juba ammu ära proovitud. Ülejäänutest, mida pole veel ehk proovida jõudnud, on aga olemas selge ettekujutus. Sest on ju paljud Eestis välja mõeldud e-teenused saanud lahutamatuks osaks meie igapäevaelust ning neid võetakse juba iseenesest mõistetavana.

Muu maailma jaoks peidab demokeskus aga tõsiseid pärleid, mida nii erinevad riigipead, välisfirmade juhid kui ka meediakanalite esindajad siin särasilmil kaemas käivad.

Näiteks olevat Armeenia juhtkond Eesti IT-saavutustest sedavõrd vaimustatud, et kasutusele soovitakse võtta terve rida meil välja töötatud IT-lahendusi, eesotsas pensioni teise samba tarkvaraga.

IKT demokeskuse juht Indrek Vimberg tõdeb, et esimese kaheteist kuuga külastas keskust üle 3500 inimese, kellest 2000 olid Eestist ja 1500 välisriikidest. Sel aastal on kavas väliskülaliste arv kasvatada kohalike külastajate omast suuremaks. Samas on Vimberg sunnitud tõdema, et eks see 3500 külastajat ole samas ka piir, mida on võimalik keskuses aastaga vastu võtta – rohkem ei jõua lihtsalt ära teenindada.

Külalisi jagub demokeskusesse väga erinevatest maailma paikadest ning eluvaldkondadest.

Näiteks aprilli teisel nädalal külastasid demokeskust Aserbaidžaani president Ilham Aliyev, gümnasistid Tallinnast, Strobe Talbott ja Javier Solana kolleegidega Brookings Institute’ist, Soome Uusima maavanem Ossi Savolainen, USA ettevõtte HireRight president, Türgi ajakirjanik Abdullah Bozkurt jne.

Vimbergi sõnul on keskuse olulisimaks võiduks asjaolu, et sõna eestlaste tegemistest levib suust suhu ning paljud uued külalised jõuavad demokeskusega tutvuma kellegi soovitusel.

«Keskuse külastuskalender on läinud tihedaks ning tundub, et tuleb laieneda,» tunnistab keskuse juht.

Demokeskuse liikmesfirmade jaoks väljenduvad töövõidud erineval kujul: saadud on nii kasulikke väliskontakte, sõlmitud välislepinguid, võidetud ühishankeid ning leitud koostööpartnereid teiste keskuse liikmete seast.

IKT demokeskus asutati seitsme kohaliku eraettevõtte poolt 2009. aasta alguses. Nüüdseks on keskusega liitunud 17 firmat, lisaks on keskusel ligikaudu 40 koostööpartnerit. Kokku saab keskuses näha umbes 250 erinevat lahendust, millest kolm neljandikku on virtuaalsed. Riigiportaal, eKool, eTervis, mParkimine, eHääletamine ja digiallkiri (näiteks konsortsiumilepingule 27 allkirja korraldamine elektroonselt) on vaid loetud näited keskuses pakutavast.

«Eraldi tooks välja võimaluse monitoorida isiklike andmete külastatavust,» rõhutab Vimberg. Näiteks riigi- ja e-tervise portaalis on inimesel võimalik jälgida seda, kes on vaadanud tema andmeid ja täpsemalt – milliseid andmeid. See on hea võimalus ise kontrollida oma andmete kasutamist, mida ei saa öelda paberil jäädvustatud info kohta, kus põhimõtteliselt kõigil, kel on paberitele füüsiline ligipääs (näiteks haiguslood) on võimalus neid lugeda, kopeerida ja pildistada ilma, et sellest mingi märk maha jääks.

«See näide paneb alati külastajatel silma särama ning külalised riikidest, kus andmekaitse ja privaatsus on eriti kuumad teemad (USA, Inglismaa, Prantsusmaa jne – toim) vajuvad positiivses võtmes mõttesse,» lisab Vimberg.

Demokeskuse juht ei näe põhjust, miks ei võiks tulevikus siinse keskuse «koopiad» olla näha ka välisriikides. Samuti võiks Eestis väljatöötatud

e- ning IT-edulugusid promoda lennujaamades, kus nagunii palju äritegelasi liigub ning kel oleks huvitav oma lendu oodates aega parajaks teha Eesti edulugudega tutvudes.

Demokeskuse on enda jaoks avastanud ka näiteks Tallinna börs. Börsi eestvedamisel pakutakse välisriikidele siin väljatöötatud finantssektori IT-lahendusi, olgu selleks siis meie II samba pensionisüsteemi tarkvara või e-maksuamet.

Tänavu avaski börs keskuses väljapaneku, kuhu on koondatud Eesti ettevõtete poolt finantssektorile loodud IT-lahendused.

Nii on eeskätt just väliskülalistele tutvumiseks toodud Eesti kogumispensioni tarkvara, maksete haldamise süsteem, internetipankade lahendused, e-Äriregistri portaal jne.

Tallinna börsi juhatuse liikme Kaidi Ruusalepa sõnul on asja eesmärgiks Eesti finantslahenduste tutvustamine ning eksportimine kogu maailmas. Esimesed kliendid on seejuures juba leitud. Nii soovib näiteks Armeenia kasutusele võtta Eesti II samba pensionisüsteemi tarkvara, samuti on huvi meie finantssektori IKT-lahenduste vastu üles näidanud Kasahstan, Aserbaidžaan ning Gruusia.

Kuid huvilisi leidub ka kaugemalt. Tallinna börsi juhi Andrus Alberi kinnitusel on Eesti IT-lahendustega tutvumas käinud ka erinevate Kariibi mere piirkonna riikide esindajad.  

Kaidi Ruusalepa sõnul rõhuvad kohalikud eksperdid sellele, et Eestist võiks saada finantssektori IKT-lahenduste laboratoorium. See tähendab, et Eestis mõeldakse välja, tehakse ära ja müüakse välisriikide finantssektorile mõeldud lahendusi.

«Sealhulgas ei ole oluline, kas tooted on riigi- või erasektori finantsteenuste vajadusteks. E-maksuamet, keskpanga lahendused, kogumispension, fondide IT-lahendused, kindlustus ja muu – kõigil on ekspordipotentsiaali,» tõdes Ruusalepp.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles