Ühena paljudest uue valitsuse maksumuudatuste plaanidest tahetakse hakata arvestama maha tulumaksu paljudest füüsilistest isikutest maaomanikele makstavatest põllumajandustoetustest.
Väikseid maaomanikke ähvardab maksukirves
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endise põllumajandusministri ja praeguse riigikogu rahanduskomisjoni liikme Helir-Valdor Seederi (IRL) hinnangul ei valda eelnõu algatanud rahandusministeerium teemat ning ükski argument, miks seda teha soovitakse, ei pea vett.
Üldine reegel on, et euroliidu toetustelt ei arvestata tulumaksu maha. Nii on see olnud seni ka põllumajandustoetustega. Küll aga peavad FIEd ja äriühingud maksma tulumaksu saadud tulult ehk reaalselt välja võetud kasumilt. Äriühingud saavad kasumi maksuvabalt reinvesteerida ja FIEdel on võimalus kanda ettevõtlusega seotud toetus erikontole investeeringute tarbeks.
Füüsilistest isikutest maaomanikud, kelle käes on Eestis ligikaudu viis-kuus protsenti maast, on toetuse seni täies mahus kätte saanud. Enamasti on tegemist küllalt väikeste maalappidega, kus kasvatatakse toitu vaid enda tarbeks ja seega ei nõuta neilt ka FIEdeks registreerimist.
Osa suurpõllumeeste hinnangul on see ebavõrdne kohtlemine. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) saatis mullu mais põllumajandusministeeriumile ja rahandusministeeriumile kirja, milles väitis, et füüsilistele isikutele põllumajandustoetuste osas kehtiv maksuvabastus on viinud selleni, et maaomanikud soovivad ise taotleda ühtset pindalatoetust ning pole huvitatud maade rentimisest aktiivsetele põllumajandustootjatele. Samas, kui maaomaniku ja tootja vahel sõlmitakse põllumajandusmaa kasutamiseks rendileping, siis peab maaomanik maksma renditulult tulumaksu.
Nüüd viidatakse sellele kirjale ka rahandusministeeriumi eelnõu seletuskirjas, öeldes, et toetuste maksustamata jätmine põhjustab turumoonutusi. Seletuskirjas väidetakse, et maksuvabastuse mõte on olnud sotsiaalne ehk mitte kahjustada isiku toimetulekut. Samas leitakse, et seaduse laiast sõnastusest tulenevalt on maksuvabastus laienenud igasugustele summadele, mida mõne seaduse alusel toetuse nime all makstakse.
Seeder ei saa kuidagi aru, miks seda muudatust sellisel kujul teha tahetakse.
«Seaduse seletuskirjas on öeldud, et nüüd selle muudatusega tahetakse viia asi võrdsele kohtlemisele, aga teades praktilist elu, toimub asi vastupidi,» ütles ta.
Endise põllumajandusministri sõnul on eelkõige probleem see, et füüsilistel isikutel ei ole võimalik kulutusi tuludest maha arvestada ning seega läheks neile makstud toetustest tulumaks maha täies mahus, mis paneb just viimased ebavõrdsesse olukorda.