Analüütik: majanduslangus võib olla seotud ka kütusepettuste kõrvaldamisega

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: SCANPIX

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõstatas küsimuse, kas me ikka tõlgendame kõiki andmeid SKT arvestamisel õigesti ja mõistame metoodikat, kuidas see on kokku pandud.

Kui me hiljuti nägime Eesti majanduse esimese kvartali masendavalt tugevat langust (-1,4%), asusid paljud süüdistama nõrka välisnõudlust, ebatavaliselt sooja talve, langenud välistoetusi ning muidugi, Venemaad. Tõepoolest, nendel põhjustel oli tugevasti negatiivne mõju meie töötlevale tööstusele, energia-, transpordi- ja ehitussektorile. Kas kogu süüd tasub aga veeretada nii-öelda «võõra kaela»? Loomulikult on Eesti majanduskasv aeglustunud, kuid kas me tõlgendame ikka kõiki andmeid õigesti ja mõistame metoodikat, kuidas SKP kokku on pandud? Üleüldse, kas üksikutel näitajatel on nii oluline mõju kogupildile, et see väärib käsitlemist? Eks igaüks võib ise otsustada.

Vaid mõned näited. Eelmise aasta alguses toimus ebanormaalselt suur kütuste hulgimüügi kasv. Miks on Eestile tarvis kvartali võrdluses peaaegu 100-protsendilist kütuse hulgimüügi kasvu? Kui sa soovid teostada käibemaksu pettust, siis ilmselt küll. Teatavasti võib olulise osa ülespumbatud ja fiktiivsest kütuse hulgimüügist just käibemaksupettusega seletada. Maksu- ja Tolliameti jõulise tegevuse tulemusel on nüüdseks peatatud mitme pettusega seotud ettevõtte tegevus, mille tulemusel vähenes kütuste hulgimüük selle aasta esimeseks kvartaliks aastases võrdluses enam kui 110 miljoni euro võrra. Sisuliselt on toimunud turu vähemalt osaline korrastumine. See on üheks peamiseks selgituseks, miks hulgikaubanduse lisandväärtus vähenes selle aasta esimesel kvartalil 10 protsendi võrra ning panustas SKP langusesse 0,5 protsendipunktiga. Ilma eelmisel aastal toimunud kütuse suuremahuliste fiktiivsete tehinguteta ja sellega kõrgele tõusnud võrdlusbaasita oleks selle aasta alguses hulgimüügi lisandväärtus oluliselt parem olnud.

See 110 miljonit eurot on võrreldav näiteks mäetööstuses 140 ettevõtte ja enam kui 4700 töötaja või mööblitootmises (490 ettevõtet ja üle 6800 töötaja) või ITK-sektoris, programmeerimises (2125 ettevõtet ja üle 7900 töötaja) loodud müügituluga. See on ilmekas näide, kui «lihtne» on tõsta tootlikkust ebaausate meetoditega. Kuid see on nagu tulekahju, mis põleb heleda ja suure leegiga ning jätab endast järele palju segadust.

Kütustega tehingutelt saadud käibemaksu olulise paranemise toel kiirenes neto-tootemaksude (tootemaksude ja –subsiidiumide vahe) kasv jooksevhindades selle aasta esimesel kvartalil tugeva 10 protsendini. Huvitaval kombel vähenesid neto-tootemaksud reaalarvestuses aga päris korralikult ja viisid sellega SKP kasvu langusesse 0,4 protsendipunkti võrra. Selline nominaal- ja reaalarvestuse vahe tuleb peamiselt käibemaksu omapärasest deflateerimise metoodikast, mis ei ole minu arust just parim ja vajaks ülevaatamist. Huvitaval kombel ei ole neto-tootemaksude püsivhindades arvestus kõikides EL riikides, rääkimata globaalselt, ühtlustatud, mistõttu on nende mõju majanduskasvule riigiti samuti erinev. Neto-tootemaksude osakaal majanduses on aga väga suur – need moodustavad meie SKP-st 12 protsenti ehk enam kui näiteks hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala ning vaid veidi vähem, kui kogu töötleva tööstuse lisandväärtus. Seetõttu on nende arvestuse täpsus väga oluline.

Kokkuvõttes võiks justkui öelda, et esimese kvartali SKP langus oli ülehinnatud, kuid paraku on seda veel vara teha, kuna enne tuleks ümber arvestada pikem aegrida. Lisaks sellele koostab Statistikaamet koos teiste riikidega alates selle aasta septembrist SKP täiesti uue metoodika alusel, mis muudab tõenäoliselt majanduskasvu näitajaid taas üsna korralikult. Seega on meie majanduse hindamine ja ettevaade muutunud üha enam justkui kiiresti liikuva märklaua tabamiseks.