Euroopas sünnitatakse «igamehe helikopterit»

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helikopter Robinson R-22. Foto on illustreeriv.
Helikopter Robinson R-22. Foto on illustreeriv. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Varsti võib koita päev mil eurooplased saavad soetada pisikesi koptereid, millega on lihtne liigelda – umbes nagu autoga. Õhku saaks tõusta tagaõuest ning liuelda siis all rüselevate rahvamasside ja ummistunud ristmike kohal poodi, kontorisse või kuhu iganes.

Selliste sõiduriistade kallal murravad parasjagu pead kuus Euroopa teadusasutust, kirjutab New York Times. Toeks on neil ligi 3,5 miljonit eurot Euroopa Liidu raha. Projekt kannab nime MyCopter. Selle esimene faas saab varsti ühele poole ning praegu arutatakse teise faasi küsimusi (mille jaoks raha veel pole).

Projekti peamised mootorid on Saksamaal Tübingenis asuva Max Plancki bioloogilise küberneetika instituudi ja Liverpooli (Inglismaa) ülikooli teadlased ja insenerid. Algatuseks tehti koostööd endistest sõjaväelastest katselenduritega, nüüd aga proovitakse lennusüsteeme täielike võhikute peal. Selleks kasutatakse lennusimulaatorit.

Konkreetse kopteri disainimisega projekt MyCopter ei tegele. Eesmärk on jõuda selgusele, kuidas selline riistapuu toimida võiks. Näiteks tuleb lahendada järgmised probleemid: suur sülem pisikesi koptereid peab lendama allpool lennukeid; nad ei tohi omavahel kokku põrkuda; ning nad peavad tulema toime ilma tuhandete õhuliikluse reguleerijate ja füüsilise infrastruktuurita.

Mis puudutab kokkupõrgete vältimist õhus, siis siin üritatakse võtta õppust parvedes lendavatelt lindudelt. Sellega tegeleb Šveitsi riiklik tehnoloogiainstituut Lausanne’is.
Samal ajal uuritakse ka eurooplaste suhtumist plaanidesse. Näiteks on Zürichis saadud teada niipalju, et inimestele meeldib mõte käia tööl vältides hommikusi ja õhtuseid liiklusummikuid, aga nad ei sooviks neid koptereid kogu päev. «Nad tahaksid istuda oma verandadel ja nautida vaadet, mis oleks vaba ringilendavatest kopteritest,» ütlesid teadlased.

Käimasolev esimene faas päädib – ilmselt veel selle aastanumbri sees – päris katsekopteri ehitamisega. Teine faas puudutaks koostööd erafirmadega disainivariantide kallal. Leiutajaid vaevab juba ka mõte sellest, mida arvavad asjast keskkonnakaitsjad. Seepärast oleks oluline, et kopterid ei tekitaks tossu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles