Seli avaldus: ma ei soovi olla uuele ministrile koormaks
16. juuni 2014, 18:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäevasel Tallinna Sadama nõukogu koosolekul esitas nõukogu senine esimees Neinar Seli avalduse sooviga taanduda nõukogu lihtliikmeks. Nõukogu valis uueks esimeheks Remo Holsmeri. Avaldame Seli avalduse täismahus.
Tallinna Sadam on hästi hoitud ja edukas suurfirma. Vaatamata kõiksugu välistele segadustele ja ebasoodsas suunas muutuvale keskkonnale on Tallinna Sadam väga hästi majandatud firma. Selle kinnituseks on majandustulemused, millest Tallinna Sadam on aktsionärile – see on Eesti riigile – maksnud dividende ja nendega seotud makse. Ajavahemikul 2005-2014 ehk perioodil, mil olen juhtinud Tallinna Sadama nõukogu tööd, on ettevõte riigieelarvesse kandnud dividende summas 220,9 miljonit eurot, sellele lisanduvad tulumaks ja muud maksud kokku summas 83,2 miljonit eurot. Ühtekokku kümne aasta jooksul 304,1 miljonit.
Paraku on see edu tulnud viimastel aastatel raskelt. Võideldes ja kahjuks mitte koostöös ministeeriumiga. Võtame kasvõi mandri ja saarte vahelise praamiliikluse teema, kus nüüdseks juba eelmine minister käib ringi sõnumiga, et riigile on võimalik kokku hoida kuus miljonit eurot aastas. Väga hea, kui selline kokkuhoiukoht on! Ometi pole ta seitsme ametisoldud aasta jooksul teinud midagi, et nimetatud summat tegelikkuses maksumaksjatele säästa.
Isegi pärast mullu septembris tehtud valitsuse põhimõttelist otsust ei suutnud toonane majandusminister Juhan Parts anda Tallinna Sadamale omaniku suunist, mis on eeltingimuseks hinnanguliselt 140 miljonit eurot maksvate praamide soetamiseks. Küll aga jagus minister Partsil innukust koostada Tallinna Sadama praamide hanke komisjon, kuhu ei kuulunud ühtegi sadama esindajat!
Varasema ministri Juhan Partsiga mul mõistlikku koostööd ei olnud. Selle asemel, et uurida kuritegeliku iseloomuga tegevusetust ja sellega kaasnevat vastutust praamihankele omaniku suunise andmisel, olen uurimise alla sattunud hoopis mina.
16 aastat on Tallinna Sadam toetanud sporti, sealhulgas Eesti Olümpiakomiteed. Kuid ajal, mil minust sai EOK president, pole Tallinna Sadamalt ühe inimese kiusu tõttu tulnud Eesti spordile sentigi. Seda hoolimata sponsorluspoliitika täielikust läbipaistvusest ja avatud aruandlusest.
Eelmise ministri poolt on valeväidete ja -süüdistustega avalikkuses üritatud luua negatiivset kuvandit nii minust, Tallinna Sadamast kui ka EOK-st.
Tallinna Sadama igakülgne hea areng, seda eriti tänases majandussituatsioonis ja konkurentsiolukorras Läänemerel, on minu südameasi. Kuid ma ei soovi nõukogu esimehena olla koormaks uuele ministrile ja ühtlasi ka takistuseks spordi rahastamisel. Seetõttu otsustasin ma taanduda Tallinna Sadama nõukogu esimehe kohalt ja olen valmis jätkama nõukogus lihtliikmena.
Olen veendunud, et edaspidi saab Tallinna Sadam lähtuda oma tegevuses mõne üksikisiku kiusu asemel igati ratsionaalsetest kaalutlustest ja majanduslikust otstarbekusest.