Eluaseme taskukohasus Tallinnas halvenes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käesoleva aasta esimesel kvartalil langes Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI) Tallinnas ja Vilniuses, kuid kasvas Riias, kirjutas Swedbanki ökonomist Teele Reivik. Indeks vähenes Tallinnas peamiselt kiirelt kasvanud korterihindade ning Vilniuses suurenenud eluasemelaenude intressimäära tõttu. Taskukohasus paranes Riias tänu palkade korterite hindadest kiiremale kasvule.
Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus taskukohasuse indeks kasvas 163,8ni, saavutades oma senise kõrgeima taseme. Tallinnas langes indeks 143,3ni ning Vilniuses 128,2ni. Need väärtused viitavad sellele, et Riias oli keskmist netopalka teeniva leibkonna sissetulek 63,8, Tallinnas 43,3 ja Vilniuses 28,2 protsenti kõrgem palgatasemest, mida on vaja, et eluase muutuks taskukohaseks.
Taskukohasuse erinevus Tallinna ja Vilniuse vahel tulenes palkade erinevustest - keskmist netopalka teeniva leibkonna sissetulek oli Tallinnas ligi 48 protsenti suurem kui Vilniuses. Riias oli eluase taskukohasem kui Tallinnas madalamate korterihindade tõttu.
Eelneva kvartaliga võrreldes kasvasid korterihinnad Tallinnas veidi üle 6 protsendi, samas kui Riias ja Vilniuses hinnad sisuliselt ei muutunud. Aastases võrdluses kiirenes korterite hindade kasv Tallinnas ligi 21 protsendini, Riias kallinesid korterid 5,5 ja Vilniuses 5,6 protsenti. Kiire hinnatõusu taga Tallinnas olid peamiselt kasvanud palgad ning madalad intressimäärad. Intressimäärad langesid Eestis 1 ja Lätis 4 baaspunkti võrra ning kasvasid Leedus 9 baaspunkti võrra. Järgnevatel kvartalitel ootame Tallinnas uute korterite müügipakkumiste kasvu ning korterite hinnatõusu aeglustumist.
Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15 protsendi suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30 protsenti leibkonna netopalgast.