Loe, kuidas võttis keskpanga president 2013. aasta riigikogu ees kokku

Eesti Panga president Ardo Hansson. Foto: Toomas Huik

Eile esines riigikogu ees Eesti Panga president Ardo Hansson, kelle sõnul oli 2013. aasta Eesti majandusele keerukas.

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna esitlen teile 2013. aasta kokkuvõtet. Alustan ettekannet ülevaatega euroala majandusest ja rahapoliitikast, peatun euroala Eesti majanduspoliitikal ning räägin Eesti majanduse arengust ja keskpanga tegevusest möödunud aastal. Eelmisel aastal kasvas maailmamajandus mõõdukas tempos ja ka euroalal oli näha selgemaid märke majanduse stabiliseerumisest. Pea poolteist aastat väldanud langus asendus teises kvartalis tagasihoidliku majanduskasvuga, kuid tõsi, aasta kokkuvõttes oli euroala majanduskasv veel 0,4 protsendiga miinuspoolel. Kasv on euroalal olnud riigiti ebaühtlane, kuid üldiselt on kindlus euroala majanduse edasiste väljavaadete suhtes suurenenud ja sisenõudlus kasvanud. Vaatamata esimestele positiivsetele märkidele tuleb rõhutada, et sellega pole ebakindlus euroala majanduse väljavaate osas kaugeltki kadunud. Rahapoliitika vaatepunktist oli eelmisel aastal keskkond küllaltki keeruline, euroala laenuturg oli üsna killustunud ja inflatsioon püsis nõrga nõudluskeskkonna tõttu madalal. Seetõttu jätkas Euroopa Keskpank, nagu paljud teised arenenud riikide keskpangad, rahapoliitikaga, mis toetas majanduse elavnemist. Rahapoliitilised intressimäärad on püsinud rekordiliselt madalad, mis toetab investeeringute taastumist. Euroala keskpankade jaoks on oluline, et madalad intressimäärad jõuaksid ka reaalmajandusse ja head äriprojektid saaksid pankadelt mõistlikel tingimustel rahastused. See aitab elavdada majandust ja hõlbustab hinnastabiilsuse hoidmist.

2013. aastal hakkasid keskpangad kasutama järjest selgemat nn eelkommunikatsiooni võimalike rahapoliitika meetmete kohta, et suurendada sellega majanduse ja rahaturgude toimimise stabiilsust. Selle sammu eesmärk oli suurendada keskpankade tegevuse läbipaistvust ja seeläbi aidata kaasa rahapoliitika mõju jõudmisele reaalmajandusse. Majanduse elavdamise küsimus ja finantskriisi õppetunnid on majanduspoliitika fookuses mitte ainult euroalal, vaid kogu maailmas. Esimesed reaalsed sammud muutuste suunas on astutud. Keskpankade roll finantsjärelevalves kasvab. Euroopa Keskpank teeb juba eelmise aasta lõpust ettevalmistusi, et võtta üle vastutus euroalapankade järelevalve eest. See tähendab uusi finantsstabiilsuse tagamisega seotud ülesandeid kõikidele euroala keskpankadele. Ka Eesti Pank sai hiljuti endale uued ülesanded nn makrofinantsjärelevalve teostamiseks Eestis. Nende juurutamine on kahtlemata Eesti Panga tähtsamaid ülesandeid ka eelolevatel aastatel.

Tulles Eesti majanduse juurde, alustaks sellega, et meie majanduse arengus kajastus eelmisel aastal väliskeskkonna nõrkus ja heitlikkus. Kvartalite lõikes oli majanduskasv ebaühtlane ja aastakasvuks kujunes 0,8%. Välisnõudluse kasv kujunes märksa väiksemaks, kui eeldasime veel aasta varem oma majandusprognoosis. Välisnõudluse heitlikkus on kujundanud ka praeguse aasta Eesti majanduse tulemusi ja pilt toimuvast on muutunud väga kirjuks. Viimase aasta jooksul on majanduskasvu aeglustumine ja lisandväärtuse vähenemine olnud seotud üksikute tegevusaladega. Juba mõnda aega on vähenenud nn veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtus, mis lähiajal ilmselt ei taastu. Ehitussektori lisandväärtus on langenud avaliku sektori tellimuste vähenemise tõttu. Teisalt viitavad viimased andmed sellele, et erasektori tellimused on avaliku sektori vähenenud tellimusi asendamas. Esimese kvartali majanduslanguse puhul räägiti küllaltki palju tavapärasemast soojema ilma mõjust, mille mõju peaks teises kvartalis taanduma. Suurte langejate kõrval on olnud ka valdkondi, kus on läinud hästi. Möödunud aastal kasvas tänu tarbimisele kaubandussektori lisandväärtus umbes kümnendiku võrra ja töötleva tööstuse lisandväärtus suurenes umbes 5 protsendi võrra ning info- ja sidetegevusala lisandväärtus koguni 15 protsendi võrra. Eesti majanduskasvu ongi vedanud eelkõige sisenõudlus, mis põhineb majapidamiste sissetulekute suurenemisel. Samas on mõnda aega tööjõukulud kasvanud kiiremini kui tootlikkus, mis ei ole jätkusuutlik. Kui palgakasv püsib kiire, aga välisnõudluse hinnakasv välisturgudel väike, hakkab see Eesti konkurentsivõimet pärssima ja majandus kaotaks kasvuvõimet. On oluline, et ettevõtted julgeks suurendada investeeringuid ja samuti on tähtis, et väheneks kõrge tööpuudus, mis eeldab eelkõige samme struktuurse tööpuuduse vähendamiseks. Asjaolu, et viimasel ajal on kiirenenud palgakasv ka valitsemissektoris, teeb erasektorile vajalike korrektsioonide tegemise raskemaks. See, et mõnede näitajate järgi toimib Eesti majandus allpool ning teiste järgi ülalpool oma potentsiaali, muudab eelarvepoliitika ja äritsükli seoste hindamise keeruliseks. Samal ajal on eelarvetulude laekumine püsinud rahuldavana ja see annab võimaluse tegelda mitte ainult hetkeolukorra, vaid ka pikema ettevaatega. Kui ootused maailmamajanduse taastumise osas ei täitu, siis tuleb olla valmis ka kuluplaanide muutmiseks.

Enamiku Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes eristub Eesti riigi rahandus selle poolest, et kuigi on seda hoitud heas seisus, ei taha eesmärgiks seatud eelarvepositsiooni paranemine ettevaates edeneda. On tõsi, et selle aasta majanduskasv kujuneb oodatust aeglasemaks, samas on reaalse ja nominaalse majanduskasvu vahe veninud suureks ja jooksvas hinnas mõõdetuna räägime aastate 2015–2016 umbes 4–6 protsendi suurusest aastakasvust. Nominaalkasvu silmas pidades ei ole olukord nii halb, et me peaksime varasematel aastatel seatud eesmärke lõdvendama. Uus riigieelarve seadus väärtustab teatavasti varasemast rohkem pikaajalist kavandamist, st et igal sügisel toimuva järgmise aasta riigieelarve kava koostamisel tuleb tõsisemalt arvestada riigieelarve strateegias ja stabiilsusprogrammis seatud eesmärkidega. Seda sidet ei tohi käsitleda kitsalt ja taandada pelgalt eelarvepositsiooni struktuurses tasakaalus või ülejäägis hoidmisele. Esiteks ei ole struktuurne positsioon ainuk eesmärk, vaid pigem orientiir, mis aitab eelarvepoliitikas vältida liigset heitlikkust, samavõrra tähtsaks tuleb pidada eelarve nominaalsesse ülejääki viimist ja reservide taastamise eesmärki. Nende eesmärkide saavutamist on juba mitu korda edasi lükatud, uue eelarvestrateegia järgi on nominaalse eelarve positsiooni tasakaalustamine kavandatud alles aastasse 2017. Järgneval paaril aastal on eelarvepoliitiline hoiak märksa lõdvem, kui see on olnud pärast majanduslangusest väljumist. Teiseks on Eesti Pank mitmel korral rõhutanud, et struktuurse tasakaalu mõõtmine ei ole reaalajas nii lihtne ja täpsema hinnangu saame anda alles tagantjärele. Seetõttu on nominaalsed näitajad keerulises olukorras palju kindlamaks orientiiriks. Sügisel, järgmise aasta eelarvekava väljatöötamisel on miinimumülesandeks tagada eelarve tasakaalu paranemine nii nominaalse kui ka struktuurse näitaja järgi.

Tuleme siis Eesti Panga tegevuse juurde. Meie ülesanne on hoida hinnakasvu mõõdukana, kujundades koos teiste euroala keskpankadega ühist rahapoliitikat ja seda Eestis ellu viies. Meie ülesanne on tagada, et ettevõtted ja majapidamised saaksid oma tehingutes ja arvestustes tugineda stabiilse ostujõuga rahale. Selle eelduseks on suurte hinnakõikumiste ärahoidmine. Me teame, et panga otsused, nõuanded ja hinnangud peavad tuginema põhjalikule analüüsile ning olema selgelt esitatud. Me vastutame Eesti finants- ja välissektori ning finantskontode statistika tegemise eest. Riikliku statistika tegijana on meie eesmärk pakkuda kvaliteetset, usaldusväärset ja erapooletut informatsiooni, mida kasutame nii ise kui kasutavad ka teised nii Eestis kui ka kaugemal oma analüüsides, prognoosides ja poliitika kujundamises. Eesti Pank vabariigi keskpangana panustab Eesti majanduse kestlikusse arengusse ja jõukuse kasvu. Sel eesmärgil nõustab Eesti Pank valitsust ja teeb koostööd teadusasutuste, teiste keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega. Samuti hoiame Eesti finantssüsteemi stabiilsena ja aitame kujundada finantssektori poliitikat.
Kui finantsstabiilsuse valdkonnas on Eesti Panga üleanne seoses selle aasta lõpus käivituva ühtse panganduse järelevalvega kasvanud, siis ühtse euromaksete piirkonna või SEPA rakendumisega selle aasta alguses on Eesti Panga roll maksete valdkonnas mõnevõrra vähenenud.

Kommertspangad loobusid SEPA rakendamise järel Eesti Panga pakutud kohalikus jaemaksete süsteemis osalemisest ja seetõttu on Eesti Pank ümber kujundamas oma rolli selles valdkonnas. Eesti Pank peab oluliseks, et Euroopa maksete keskkonnaga integreeritud Eesti maksete turg oleks turvaline ja soodne ning kohtleks turuosalisi võrdselt. Kuigi SEPA tingimustega muutusid pankadevahelised arveldused aeglasemaks, on see siiski suur samm edasi Euroopa ühisturu toimimisel. Lisaks ühisraha kasutamisele saavad Eesti inimesed ja ettevõtted arveldada kogu Euroopas samadel tingimustel. Vaatamata elektrooniliste makseviiside kasvavale populaarsusele on sularahal Eestis endiselt oluline roll maksevahendina ja väärtuse säilitajana. Eesti Pank hoolitseb koostöös teiste eurosüsteemi liikmespankadega selle eest, et europanga tähtede ja müntide nõudlus oleks rahuldatud ja säiliks ringluseks vajalik käibevaru, tagab sularaha kvaliteedi ja pangatähtede kaitse võltsimise eest. Juba pikemat aega on ette valmistatud üleminekut uuendatud kujunduse ja tõhustatud turvaelementidega teise seeria europangatähtedele. Esimesena käibele tulnud uue seeria 5-euroste pangatähtede osakaal ringluses oli eelmise aasta lõpuks jõudnud Eestis enam kui 52protsendini. Selle aasta 23. septembril lastakse ringlusse uus 10-eurone pangatäht.
Tulles Eesti Panga majandustulemuste juurde, tulude ja kulude juurde, alustaks sellest, et keskpank peab oma ülesannete täitmiseks olema finantsiliselt sõltumatu. Selle eelduseks on keskpanga varade säilimine ja nende investeerimine. Eesti Panga reservid toetavad euroala rahasüsteemi usaldusväärsust, tagavad keskpangale vajaliku sõltumatuse ning kindlustavad piisava kapitali olemasolu võimalike kahjude katteks. Lisaks haldab Eesti Pank koostöökokkuleppe alusel tagatisfondi investeerimisportfelli ja osaleb koostöös teiste eurosüsteemi keskpankadega Euroopa Keskpanga välisreservide investeerimisel. Eelmisel aastal sai Eesti Pank eurosüsteemi ühistegevusest, see tähendab rahapoliitikast ja sularaha emissioonist tulu 42,2 miljonit eurot. Eesti Pank teenis investeerimistegevuses omaenda varade investeerimiselt 3,7 miljonit eurot. Eesti Panga kasum eelmisel aastal oli 23,5 miljonit eurot. Seda puhastulu kahandas riskide katmiseks tehtud üldine riskieraldis 6,8 miljoni euro väärtuses ja eelmisel aastal me olime teinud esimest riskieraldist suuruses 11,5 miljonit eurot. Eesti Panga põhitegevuskulud olid vähe suurenenud sularaha valmistamiskulude tõttu, mullu olid need 17,4 miljonit eurot. Euroopas ja mujal viimastel aastatel kriisi leevendamiseks võetud erakorralised meetmed on toetanud majanduse arengut, kuid suurendanud ka Keskpankade bilansimahte ja nendega seotud riske. Eesti Panga laiendatud omakapitali suhe rahapoliitilistesse riskivaradesse on euroala keskpankade seas üks väiksemaid. Samas arvestab eurosüsteem oma ühtse rahapoliitikaga seonduvaid riske, jälgides keskpankade kapitali keskmist taset. Seetõttu on väga oluline, et Eesti Panga nõukogu otsustas ka 2014. aastal jätkata senise kasumijaotuse strateegiaga, mille eesmärk on kasvatada laiendatud omakapitali suhteline tase euroala keskpankade keskmise tasemeni. Eesti Panga nõukogu otsusega eraldati 2013. aasta kasumist veerand ehk 5,9 miljonit eurot riigieelarvesse ja 1992. aastast on Eesti Pank oma kasumist eraldanud riigieelarvesse kokku 129 miljonit eurot.

Keskpangale kui pikaajalisele konservatiivsele rahapaigutajale on uusi väljakutseid pakkunud olukord finantsturgudel, kus kõrgema krediidireitinguga valitsuse võlakirjade intressid on langenud väga madalale tasemele. Eesti Pank on tegevuskeskkonna muutustele reageerinud ja riske hajutanud, lisades investeerimisportfelli täiendavaid varaklasse ja paigutades raha senisest enamate riikide võlakirjaturgudele. 2013. aastal muutis panga juhatus töö planeerimist ja eelarvestamist, et suurendada organisatsiooni tõhusust. Tõhusam toimimine kajastus ka Eesti Panga selle aasta eelarvemahu kahanemises, kui jätta kõrvale sularahakulud, mis on aastati väga erinevad, on keskpanga selle aasta eelarve 2,5 protsenti väiksem kui eelmisel aastal. Ja kui vaadata üle kahe aasta, siis oleme oma eelarvemahtu kasvatanud 0,9 protsenti, samal ajal kui Eesti majandus kasvas nominaalis 10 või 11 protsenti. Nii et võib öelda, et Eesti Panga osakaal viimase kahe aasta jooksul Eesti majanduses on kahanenud umbes 10 protsendi või 1/10 võrra, mis tähendab, et me võtame oma kuluefektiivsuse poolt väga tõsiselt ja oleme selle nimel tööd teinud.

Kokkuvõtteks oli aasta 2013 Eesti Panga kui ka kogu Eesti majanduse jaoks keerukas, kuid siiski edukas. Ent edu ei tulnud kegelt ja loorberitele puhkama jääda on ennatlik. Riskid nii Eesti, Euroopa kui ka maailma majanduses vajavad pidevat tähelepanu ja hindamist. Seni saavutatu hoidmine nõuab meilt kõigilt pingutust. Me peame tagama valmisoleku paindlikult reageerida majanduse muutustele nii majapidamiste, ettevõtete kui ka riigi tasandil. Tänan teid tähelepanu eest!