Whatcar?´i ajakirjanikul Ylle Rajasaarel avanes võimalus teha eksklusiivintervjuu kahe, karismaatilise visionääriga. Bayer Material Science'i juht Patrick Thomas ning kontserni rahvusvaheliste suhete juht Richard Northcote soostusid kõnelema sellest, mis ootab globaalset autotööstust lähiajal ees.
Patrick viskab Brazuca mulle üle laua sülle ja palub ära arvata, mitmest tükist pall koosneb. Veeretan värvilist ja kerget jalgpalli käte vahel ja loen, näppe appi võttes, kokku kuus ristikheinalehega sarnanevat tükki. Geomeetria tuleb appi- heksagon, kuus külge, pall…
«See on teadaolevalt kõige väiksem osade arv, millest palli kokku panna,» sõnab Patrick Thomas, palli käes keerutades. «Oleme seni harjunud, et jalgpall niiskel murul veeredes mängu lõpuks on nii vettinud, et sellega vastu pead saades võib halvimal juhul surma saada. Brazucal seda viga küljes ei ole- ta on veekindel, kerge, väheste õmblustega ja vastab sealjuures kõigile, jalgpallile esitatavatele normidele. Eks ole näha, kas me tulevikus suudame teha näiteks kolmest osast koosneva heksagoni,» naerab ta lõbustatult.
Järgmiseks pistab Patrick mulle pihku auto ukselingi ja küsib, kas oskan arvata, mis materjaliga on tegu. Kaalun linki igapidi käes-see on kerge ja külm nagu metall.
See ei ole metall, tegu on polükarbonaadiga! See on metallist tugevam ja odavam, täies mahus taaskasutatav ja purunemise korral lihtsalt asendatav- konkreetne link pärineb 7. põlvkonna Volksvagen Golfilt, aga Bayeri kihtplastikuid kasutavad ka teised tootjad.
Mõelge kasvõi auto tuledele- millal te viimati nägite esilaterna vahel niiskust? Kõik masinad, Fiat Cinquecentost, BMW 7. seeriani, kasutavad polükarbonaadist tulesid! Vaadake BMW i8 tulesid- esimesed seeriatootmisse jõudvad lasertuled, aga selleks, et nad saaksid töötada, on vaja sobivat (plastikust) kesta, mis oleks kerge, tugev ja vastupidav.
BMW on kahtlemata liider mõtteviisi muutuses- nad on kaugenenud iganenud arusaamast, et auto peab olema metallist ja klaasist.
Loe täispikka intervjuud Whatcar?-ist.