Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu mahepõllumajanduspoliitika paketi kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus ELi mahepõllumajanduspoliitika pakett koosneb teatisest «Tegevuskava mahepõllumajandusliku tootmise tuleviku kohta Euroopa Liidus», uuest määruse eelnõust mahepõllumajandusliku tootmise ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta ning ettepanekust nõukogu otsuseks, millega antakse Euroopa Komisjonile volitused alustada läbirääkimisi mahetoodetega kauplemist käsitlevate lepingute sõlmimiseks Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel.
Määruse eelnõu hõlmab mahepõllumajanduse eesmärke, üldpõhimõtteid, tootmisnõudeid, märgistamist, sertifitseerimist ning kaubavahetust kolmandate riikidega. Määruse lisadesse on kantud tooted, mis ei ole põllumajandustooted, aga mis on toodetud mahepõllumajanduse nõuete kohaselt, täpsemad tootmisnõuded, nõuded ELi logo kasutamisele. Lisaks antakse komisjonile volitused võtta vastu täpsemate nõuete kehtestamiseks delegeeritud aktid ja rakendusaktid.
Mahepõllumajanduse kontrollsüsteem integreeritakse ametliku kontrolli määrusesse ning see muudetakse senisest enam riskipõhiseks. Kaotatakse kohustus kontrollida kõiki ettevõtjaid kohapeal vähemalt üks kord aastas. Määruse eelnõus on püütud arvesse võtta tarbijate ja tootjate probleeme ning püütud kõrvaldada kehtiva süsteemi puudujääke.
Nõukogu otsuse ettepaneku eesmärgiks on anda komisjonile volitused alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi kolmandate riikidega mahetoodetega kauplemist käsitlevate lepingute sõlmimiseks.
Teatise Euroopa mahepõllumajanduse tuleviku tegevuskava kohta põhieesmärgiks on aidata mahepõllumajandustootjatel ja muudel tootjatel ning jaemüüjatel kohandada oma tegevust esildatud poliitikamuudatustega ja lahendada tekkida võivaid probleeme.