SEB nädalakommentaar: globaalselt halb ilm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe sõnul ei olnud esimese kvartali SKT numbrid väga nõrgad ainult Eestis, vaid ka mitmel pool mujal, sh maailmamajanduse mootoris USAs.
Sealjuures maailmamajanduse mootoris USAs. Nii Eestis kui USAs aeti halvad majandusnumbrid valdavalt halva ilma kraesse, kuna USAs olevat liiga külm ja Eestis liiga soe talv. Ilmselt on siiski ka vaatamata ilmale tegemist ikkagi ka nõrga olukorraga maailmamajanduses. Millega oleks seletatav ka Rootsi majanduskasv, mis tõotab esimeses kvartalis väga nõrk tulla. Lätis ja Leedus seevastu tundub ilm veel normis olevat, kuna esimeses majandus kasvas 2,8 ja teises 3,2 protsenti.
Pinged Ukraina kriisi ümbert on kaotanud oma esialgset akuutsust. Enam ei hinnata kuigi tõenäoliseks otseste majandussanktsioonide kehtestamist Venemaa suunal, kuna Venemaa on edasistes ekspansiooniplaanides veidi tagasi tõmmanud. Bloombergi poolt läbi viidud küsitluses hindas 34 protsenti majandusanalüütikuid tõenäoliseks, et majandussanktsioone kehtestatakse USA poolt ning 16 protsenti, et seda tehakse EL poolt. Siiski on Venemaa reaalmajanduse näitajad halvemad kui mõned kuud tagasi ning inflatsioon kogub hoogu. Kui ka lühiajalised suuremad hirmud taanduvad, jätavad antud sündmused oma pikaajalise jälje Venemaa majandusele ka ilma otseste majanduslike sanktsioonideta.
Eesti tööstustoodangu andmed olid aprillikuus suhteliselt tugevad. Tööstustoodang suurenes 4 protsenti, sealhulgas energia tootmine kahanes 12 protsenti ning töötlev tööstus kasvas 6 protsenti tööpäevadega korrigeeritud andmetel. Korrigeerimata andmetel oli tööstustoodangu kasv 3 protsenti.
Töötleva tööstuse 6 protsendini küündivat kasvu on viimase aasta jooksul näha olnud vaid korra. Eelmise aasta keskmine kasv oli 2,1 protsenti. 2014. aasta alguses on tööstustoodangu mahud jäänud püsima veidi kõrgemal tasemel kui eelmise aasta jooksul.
Samas varjutab aprillikuist head tootmismahtude kasvu asjaolu, et töötleva tööstuse müük samal ajal vähenes 2 protsenti ning seejuures eksport kahanes 3 protsenti. Teisisõnu toodeti osaliselt lattu ning tulevased tootmiskasvud jäävad seetõttu väiksemaks. Samuti alanesid jätkuvalt hinnad, mis jooksvat müügitulu vähendas.
Positiivne on see, et kasvu vedasid puidu- ja toiduainetetööstus, mis on mõlemad suure lisandväärtuse loomega harud. Teisisõnu peaks see ka SKP kasvule hästi mõjuma. Teisalt ei mõju SKP kasvule hästi see, et elektri- ja soojatootmine oli aprillis jätkuvalt suures languses.
Tööstusettevõtete kindlustunne ei ole kuigi palju muutunud ega pole näha ka muutusi uutes tellimustes.
Ehituses langesid esimeses kvartalis ehitusmahud aastaga 3 protsenti, mis oli üsna sarnane eelmisele kvartalile. Olukord pole seega kuigi palju halvenenud. Vähenenud rajatiste ehitamisele vastukaaluks suureneb hoonete ehitus, kuid ei suuda seda täielikult kompenseerida. Ehitusmahte vähendas 16 protsendi jagu vähem rajatiste ehitamist, hooneid ehitati 8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Ehitusettevõtete kindlustunne püsib stabiilne, kuigi väga madalal tasemel. Üllatusi seega sellest sektorist ei tulnud.
Üllatus tuli seevastu teenustesektorist, kus maikuus on toimunud järsk kindlustunde halvenemine sesoonselt tasandatud andmetel. Ülejäänud sektorites püsis kindlustunne üsna muutumatuna. Sesoonselt tasandatud andmetel kahanes mais veidi ka tarbijate kindlustunne. Muutused tööturul ja kehv majanduskasv on hakanud vaikselt oma mõju avaldama.