EY rahvusvahelise uuringu kohaselt usub kümnest ärijuhist kaheksa, et nende tulevane äriedu sõltub eeskätt sellest, mil viisil nad kasutavad organisatsiooni teadmisi. Lühiajalisi finantseesmärke ja toodet peetakse tänases majanduskeskkonnas edu saavutamisel vähem olulisteks teguriteks.
Hiljuti EY poolt 300 ärijuhi seas läbi viidud rahvusvahelises uuringus “Teadmiste eelis“ (The knowledge advantage) küsitleti Hiina, Saksamaa, India, UK ja USA äriliidreid viies sektoris (autotööstus,õli ja gaas, farmaatsia ja tervishoid, pangandus ja finantsteenused, tarbekaubad). Uuring käsitles äriedu kolme võtmeteguri – kasum, toode ja teadmised – vastastikust mõju muutuvas majanduskeskkonnas. Uuring näitas, et teadmisi hinnatakse edu saavutamisel praegu kõrgemalt kui seni traditsiooniliselt olulisemaks peetud fokuseeritust toodetele ja finantsjuhtimisele. Teadmisi nimetas oma edu võtmeteguriks 81% vastanutest.
Vastuses küsimusele viimase 12 kuu jooksul saavutatud edu faktorite kohta nimetas 61% küsitletutest klientide rahulolu, mida toetas teadmistel põhinevate võimaluste kasutamine. 57% äriliidritest ütlesid, et edu on taganud töötajate oskuste ja kogemuste kasutamine parimal võimalikul moel. Järgnes turu, tarbijate ja toodete senisest parem tundmine, mida nimetasid edu põhjusena ligi pooled vastanutest.
Vaatamata väärtusele, mida juhid teadmistel põhineva töö tulemusena välja tõid, tunnistas enamus siiski, et viimase 12 kuu jooksul on probleemiks olnud kasumlikkus ning küsimus, kuidas hoida äritegevuse kulud võimalikult madalal tasemel.
EY teadmusjuht Jeff Green ütles uuringu tulemusi kommenteerides: “Tänased ärijuhid peavad traditsioonilised edutegurid ümber hindama, juhul kui nad soovivad oma äri edendada. Teadmised ei ole äritegevuses enam mitte lihtsalt nice to havevõimalus, vaid üha enam peetakse neid kriitilise olulisusega faktoriks. Teadmised edendavad kasumit, efektiivsust ja innovatsiooni, tegelegu ettevõte siis parajasti uute turgude vallutamise, talendijuhtimise või keskkonnasäästlike protsesside kavandamisega.”
Asjaolu, et organisatsioonisisesed teadmised aitavad kaasa ärilise kasumlikkuse ja tootlikkuse suurenemisele, on teadvustatud juba ammu. Tänased arengud näitavad aga, et see on muutunud olulisimaks teguriks äritegevuses edu saavutamisel. Järgmise kolme aasta jooksul tuleb 60% globaalsest kasvust arenevatelt turgudelt, samuti eskaleerub võitlus talentide eest globaalsel tasandil. Kasvava mobiilsusega suureneb ettevõtete risk kaotada oma parimaid inimesi – koos nendega ka informatsiooni, kogemusi ja oskusi – samal ajal kui kõik sektorid peavad olema valmis kaasama uusi talente. Sama oluline on maksimeerida kõrgelt kvalifitseeritud töötajate vastastikust suhtlust ja koostööd, et soodustada organisatsioonis teadmiste levikut ja jagamist.
Majanduslikult keerulised aastad on suunanud ka paljusid Eesti ettevõtteid oma juhtimisprintsiipe ümber mõtestama ning leidma paremaid võimalusi edu saavutamiseks ja säilitamiseks. Võime näha, et globaalses kontekstis tegutsevad Eesti ettevõtjad on muutunud edutegureid arvesse võtnud, kuid samamoodi on need põhimõtted võimalik üle kanda kohalikku ärikeskkonda. Tänases laias ja killustunud turuvõrgustikus on informatsiooni muundamine teadmisteks elulise tähtsusega. Uutele ettevõtetele annab see teadmise konkurentsi ja kohaliku turu ootuste kohta. Suurte organisatsioonide jaoks on teadmised ühendajaks, mis hoiab ettevõtte riikideülese võrgustiku toimimas ning aitab lahendada turuspetsiifilisi küsimusi.
Järgmise viie aasta perspektiivis näeb teadmisi ettevõtte keskse fookusena 94% globaalsetest ärijuhtidest, neist 51% peab teadmisi esmaseks prioriteediks.
Seega on oluline investeerida töötajatesse ja efektiivsemasse teadmusjuhtimisse. Organisatsiooni teadmised ehk kollektiivne intellekt on nii täna kui tulevikus see, mis annab ettevõttele tihedas konkurentsis eelise ja eristab teistest.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda EY kodulehel.
Autor: Liina Kirsipuu, konsultant, ärikonsultatsioonide osakond