Ehitustegevus Eestis vähenes esimeses kvartalis kaks protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2014. aastal I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 3% vähem, teatab Statistikaamet. Eestis vähenes ehitustegevus 2% ja välisriikides ehitati ligi viiendiku võrra vähem.
I kvartalis ehitati omal jõul 376 miljoni euro eest, sellest hooneid 254 miljoni ja rajatisi 122 miljoni euro eest. 2013. aasta I kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 4% ning rajatiste ehitamine vähenes 15%.
Mullu kohalikul ehitusturul elavnema hakanud hoonete uusehitus jätkas tõusutrendil ka tänavu aasta alguses. Hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd jäid eelmise aasta tasemele. Ligi kolm aastat ehitusturgu vaid positiivselt panustanud rajatiste ehitamine vähenes aga teist kvartalit järjest, viies sellega langusesse kogu ehitusturu.
Välisriikidesse ehitamine väheneb jätkuvalt. Eesti ehitusettevõtetel vähenesid välisriikides nii hoonete- kui ka rajatiste ehitustööd. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu I kvartalis 10% (mullu samal ajal 12%).
Ehitisregistri andmetel lubati 2014. aasta I kvartalis kasutusse 748 uut eluruumi, s.o 323 eluruumi rohkem kui aasta varem. Ligi kolmveerand valminud eluruumidest asus korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.
Nõudlus uutele hea asukohaga kvaliteetsete elamispindadele püsib. 2014. aasta I kvartalis väljastati ehitusluba 667 eluruumi ehitamiseks, mida on ligi kümnendiku võrra rohkem kui mullu I kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 187 mitteelamut kasuliku pinnaga 157 700 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, kontori- ja põllumajandushoonepinda.