Eesti digitaalareng jääb mitmes olulises valdkonnas ELi keskmisele alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu digitaalarengu tegevuskava 2014. aasta tulemustabeli kohaselt on Eesti EL-i keskmisest ees mobiilse Interneti kasutajate osakaalu poolest, kuid lairiba püsiühenduse näitajad on alla keskmise nii kogu riigi arvestuses kui ka maapiirkondades.
Kui EL-is keskmiselt on juurdepääs lairiba püsiühendusele 97% elanikest, siis Eestis saab seda teenust kasutada 87% inimestest. Neljanda põlvkonna mobiilset Internetti kasutab aga Eestis tunduvalt rohkem inimesi (85%) kui Euroopas keskmiselt (59%).
Nende inimeste arv, kes kasutavad Internetti vähemalt korra nädalas, tõusis Eestis eelmisel aastal 77%ni (EL-is 72%). Pisut üle EL-i keskmise on ka igapäevaselt Internetti kasutavate inimeste osakaal: 63% Eestis ja 62% EL-is. Inimesi, kes pole kunagi Internetti kasutanud, on Eestis vähem (16% elanikest) kui Euroopas tervikuna (20% elanikest).
Üha enam inimesi teeb oste Internetis, kuid Eesti 23% jääb siiski tugevasti alla EL-i keskmise (47%). Piiriüleste ostude osakaalu poolest on aga Eesti Euroopast natuke ees – välismaalt ostab Interneti teel kaupu 13% eestlastest ja 12% eurooplastest.
Probleemina tuuakse tulemustabelis välja väikeettevõtete aeglane edasiminek internetikaubanduse valdkonnas. Eestis on Interneti teel tooteid müüvate väikeettevõtete osakaal aastaga koguni langenud 11%-lt 10%-le.
E-valitsuse teenuste kasutajate osakaal on Eestis aastaga veidike langenud, kuid püsib endiselt EL-i keskmisest kõrgemal. Kodanikke, kes suhtlevad riiklike ametiasutustega Interneti teel, on Eestis 48% ja EL-is 41. Nende kodanike osakaal, kes esitavad ametiasutustele elektrooniliselt täidetud vorme, on Eestis 30% võrreldes EL-i 21%-ga.
Peaaegu kolmveerandil Eesti haiglatest on kiire lairibaühendus, samal ajal kui EL-is tervikuna on see vaid veidi rohkem kui kolmandikul haiglatest. 75% haiglatest võimaldab patsientidele täielikku või osalist juurdepääsu oma meditsiinilistele andmetele. See näitaja on kordades kõrgem kui EL-i keskmine (9%). Ka perearstid jagavad Eestis patsientidega palju rohkem infot kui Euroopas (Eestis 40% perearstidest, EL-is 7%).