Müügilepingu pretensioonide esitamisel ole hoolikas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klen Laus
Klen Laus Foto: Tamme Otsmann Ruus Vabamets

Võlaõigusseaduse kohaselt peab müügilepingu esemeks olev asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse, pakendi ning asja juurde kuuluvate dokumentide osas. Kui asi ei vasta lepingutingimustele, on ostjal õigus kasutada ettenähtud õiguskaitsevahendeid, eeskätt nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Samas ei saa ostja pöörduda pretensioonidega müüja poole oma suva järgi, vaid peab järgima mh kehtivaid tähtaegasid ja sisunõudeid.

Puudustest teata kiiresti

Nimelt on võlaõigusseaduse kohaselt ostja kohustatud teatama müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul asja lepingutingimustele mittevastavusest teada saamisest või teada saama pidamisest. Sealjuures, majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ehk tähtaeg puudustest teatamiseks algab reeglina kulgema koheselt. Samas on kohtupraktika ka rõhutanud, et eristada tuleb tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest. Varjatud puudused  ei pruugi olla ostjale koheselt nähtavad ja seega nende puhul võib mõistlik aeg puudustest teatamiseks hakata kulgema hiljem.

Seadus ei reguleeri, milline on üldiselt müügilepingute puhul mõistlik aeg puudustest teatamiseks, sätestades üksnes, et tarbijale müügi puhul on see kuni kaks kuud ajast, millal ostja sai mittevastavusest teada. Samas on kohtupraktika seisukohal, et reeglina on müügilepingutest tulenev mõistlik aeg puudustest teatamiseks alla kahe kuu. Siiski tuleb ostjal täiendavalt arvestada, et pooled võivad müügilepingus ette näha veelgi lühemad teatamistähtajad.

Kirjelda puuduste sisu

Lisaks tähtaja järgimisele peab majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust pretensiooni esitamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Seega enne müüjale pretensiooni esitamist peaks ostja enda jaoks läbi mõtlema, milles täpselt seisneb asja puudus. Samuti, kui majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja soovib puudustega asja parandamist või asendamist, peab ta üheaegselt puudustest informeerimise teatega või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist seda selgelt nõudma.

Nõuete rikkumine võib kaasa tuua müüja õiguste minetamise

Puudustest teatamise tähtaja- ja sisunõuete järgimine on ostja seisukohalt väga oluline. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seadus näeb küll ette ostja kaitseks mitmed erandid (mh kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav või müüja on teadlikult varjanud puuduseid), kuid vaidluste vältimiseks tuleks ostjal järgida seaduses ja müügilepingus ettenähtud tähtaja- ja sisunõudeid.

Autor: Klen Laus, vandeadvokaat

Märksõnad: võlaõigus, müügileping, lepingu rikkumine, õiguskaitsevahendid


Loe ka Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets varasemaid artikleid siit.

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI allianssi.

Copy
Tagasi üles