Milline Eesti toode on kõigile vaatamiseks väljas keset Tallinna lennujaama ootesaali? Õige vastus: kajak.
Eesti kajakitootja kasvas kuue aastaga kuuekordseks
/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
25. mai 2014, 11:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pool tosinat aastat tagasi, kui vennad Janek ja Marek Pohla said Viimsi süstavabriku Tahe omanikeks, pakkus ettevõte tööd 16 inimesele. Nüüd on Tahe Outdoorsis sada töötegijat ja firma käive varasemast kuus korda suurem, lisaks Viimsile valmistatakse kajakke, aga ka turvavarustust ja spordirõivaid Tartus ning aere koguni Prantsusmaal.
Vesi ja veesport on Tartust pärit Pohlasid lapsest saati tõmmanud. Vanem vend Janek käis koolipõlves aerutamistrennis, noorem, Marek harrastas vabal ajal kanuu- ja kajakisõitu.
«Kui mulle tehti ettepanek Tahe omanikeringi astuda ja seejärel firma ära osta, ütlesin Janekile, et nüüd on meil suurepärane võimalus tööd ja hobi ühendada – haarame sellest kinni,» meenutab Tartu Ülikooli keemikuna lõpetanud Marek, kes puutus Tahega esialgu kokku neid materjaliga varustades. «Siin Viimsis on meri lähedal, nii et saame kas või lõunapausi ajal aerutamas käia. Aga päris nii siiski ei ole, et teeme neli tundi tööd, siis sõidame kaks tundi kajakiga ja pärast töötame veel neli tundi.»
«Tahe ostmise järel tekkis meil kohe suurepärane sünergia: Marek tundis tehnoloogiat ja omas materjaliteadmisi, mina haldasin turundust,» lisab ülikoolis majanduse ja ettevõtlustehnoloogia tudeerimise järel õmblusvabrikus Sangar müügi- ja turundusjuhina töötanud Janek.
Julgevad riskida
Vennad tunnistavad, et kajakitootmist üle võttes teadsid nad sellest alast õige vähe. Paari aastaga tuli aga mõistmine, et mängumaa on arvatust palju laiem, ning tänu sellele seati endale järjest suuremaid eesmärke.
«Riskimata ja piire ületamata ei saagi sa oma tegelikke võimalusi teada,» nendib Janek. Marek lisab naljatamisi, et kui Sergei Bubka ületas teivashüppes kuus meetrit, siis nemad proovivad seitsmest üle saada – mis tegelikult tähendab meeste plaani jõuda kolme-nelja aasta jooksul kajakkide, aerude ja veespordi turvavarustuse turustamisel Euroopas liidripositsioonile.
Praegu müüb Tahe Outdoors oma toodangut 35 maale, piltlikult öeldes on Pohlad Eesti lipu gloobusel kinnitanud lisaks Euroopa riikidele Kanada, USA, Jaapani, Singapuri, Austraalia, Uus-Meremaa, Taiwani, Tšiili, Argentina ning Prantsuse meretaguse piirkonna Martinique’i peale.
«Eksportimise nimel tuleb sihipärast ja järjepidevat tööd teha,» tõdeb Janek. «Esimestel aastatel ei saavutanud me näiteks Saksamaal ja Inglismaal mingit edu, aga siis muutsime müügistrateegiat ja nüüd läheb seal hästi.»
Tahe Outdoorsi enam kui 70 kajakimudeli seas leiab nii 500-euroseid perepuhkuse-paate kui ka 3500 eurot maksvaid süsti tipptasemel tegijale. Ilma ei jää kalastajad ega need, kellele meeldib süstaga merelaineid mõõta.
Süstaga Tartu suusamaratonile
Ja kuigi Eestis on sooja aega teadagi vähe, kogub kajakisõit üha enam populaarsust – selle kinnituseks võib tuua kas või paljude osalejatega Võhandu maratoni. Uute mudelite disainimisel võetakse arvesse nn testrühma arvamusi. Rühma kuulub hulk oma töötajaid, kes vabal ajal kajakisõitu harrastavad. Muide, eestlane Timo Palo ja norrakas Audun Tholfsen käisid põhjapoolusel just Tahe Marine’i süstadega. Enne retke katsetati valitud meresüsta mudelit Lifestyle 420 PE tavapäratul moel, nimelt vedas Palo seda enda järel Tartu suusamaratoni rajal, läbides vahemaa ligi kümne tunniga.
«Kajakisõit on väga tore vaba aja veetmise viis. Kellel on kodud või suvekodud vee ääres, soovitan soojalt,» lausub Marek. «Jõel aerutades saad loodusehääli kuulata, merel naudid lainetel liuglemist. Aerutamine ei kurna liigeseid ja sobib tänu sellele paljudele.»
Vennad Pohlad ise on innukad jooksjad, kes osalevad aastas õige mitmel poolmaratonil. Tänavu on nad koos kolleegidega jooksnud juba Pariisis ja Riias.