Sel ajal, kui G20 vihaselt kärbete kiiruse ja suuruse üle vaidleb, on Baltimaadest kujunenud tõeline riigirahanduse ravimise laboratoorium.
Baltimaad – karmide kärbete katsejänesed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreekas, Hispaanias ja Suurbritannias on suured käärid alles hiljuti kätte haaratud. Eestis, Lätis ja Leedus algas kasinusajastu juba tükk aega tagasi.
Teerajajaks oli Eesti, kes kärpis 2010. aastal eelarvest summa, mis võrdus 9,3 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust. Leedu järgnes 7,3 ja Läti 6 protsendiga.
Võrdluseks: Suurbritannia plaanib võtta viis aastat aega, et SKTst 8 protsendi väärtuses kärpeid teha.
Karmi eelarvepoliitika sõprade silmis on Balti trio eeskujuks kogu ülejäänud Euroopale. Ning selle rolli vastu poleks kohalikel poliitikutel loomulikult midagi.
«Minu nõuanne on väga lihtne: alustage kokkuhoiuga võimalikult vara,» ütles Financial Timesile Leedu peaminister Andrius Kubilius. «Ärge oodake, kuni olukord veel raskemaks läheb.»
Need, kelle silmis kokkuhoiuga liialdamine endast taastumisele ohtu kujutab, on aga Balti eksperimendi suhtes ettevaatlikud.
Capital Economicsi Londoni analüütik Neil Shearing ütleb: «Agressiivsed eelarvekärped ajal, mil erasektor samuti koondab ja kokku hoiab, tõmbab tõenäoliselt tegevust kõvasti koomale ja tõstab tugevalt töötusmäära.»
Üsna sarnaselt Hispaania, Iirimaa ja Suurbritanniaga said ka Balti riigid 2008. aastal lõhkenud krediidimullist rängalt raputada. Majandused sattusid vabalangusse, eelarvepuudujäägid tõusid taevani.
Erinevalt teistest, kes stiimulitest abi otsisid, sukeldus Balti trio pea ees kokkuhoiulainetesse. Tulemus? Euroopa Liidu sügavaimad majanduslangused aastal 2009. Läti majandus tõmbus kokku 18 protsendi võrra.
Nüüdseks on regioon stabiliseerunud, kuid paljude tavainimeste jaoks kestab majanduslangus edasi. Palgad langesid lausa püstloodis, töötus tõusis raketina. Lätis istub jõude enam kui viiendik töövõimelisi inimesi.
Balti valitsused on kärbeteks tugevasti motiveeritud. Kõik kolm valmistuvad astuma eurotsooni, mille liikmetelt nõutakse eelarvepuudujääki, mis mahub 3 protsendi raamesse SKTst. Eesti on oma eesmärgi saavutanud ning peaks ühinema 2011. aasta jaanuaris. Lätil ja Leedul on plaanis järgneda Eestile aastal 2014.
Kõigil kolmel on valuutad ühinemiseks valmistudes euroga seotud, nii et konkurentsivõimet vahetuskursi vabakslaskmisega toetada ei saa.
Selle asemel surutakse läbi niinimetatud sisemist devalvatsiooni hindade ja palkade vallas. Seetõttu on Balti kogemus paremini mõistetav eurotsooni liikmetele. Britid ei pruugi seda olukorda hästi hoomata.
Kui Eesti näib oma eelarvega mäel olevat – tänavuse eeldatava 2,4 protsendiga oleks ta ELi parimate hulgas – siis Lätil ja Leedul on osa valu veel ees. Mõlemale prognoositakse tänavu 8 või enam protsenti puudujääki. Mis on vaid veidi vähem, kui Kreekal ja Hispaanial.
Kubilius väidab, et Baltimaad lõikavad lõppude lõpuks kiirest tegutsemisest kasu. «Teisted alles alustavad oma kokkuhoiupakettidega. Meie jaoks on see juba igapäevane asi. Meie konkurentsivõime on paranenud ja meie pilgud on tulevikus.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.