Töörändajad toovad Eestisse sadu miljoneid eurosid

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Möödunud nädalal Eesti Pangas toimunud seminaril ütles keskpanga ökonomist Orsolya Soosaar, et tööjõu vaba liikumise strateegia eesmärk on saavutada võimalikult kaasav majanduskasv, suurendada üldist tööhõivet ja tõhustada olemasoleva tööjõu kasutamist.

«Tööjõu vaba liikumine on ühtse majandusruumi alustaladest,» toonitas Soosaar.

Statistikaameti andmetel ulatus Eesti registreeritud väljaränne 2011. aastal 47 090 inimeseni. Paraku jääb märkimisväärne osa väljarändest registreerimata ning seda arvu saab hinnata vaid kaudselt. Hinnanguliselt moodustab registreerimata väljaränne 20 000 inimest, siis see tähendab, et alates sajandivahetusest on riigist lahkunud umbes 67 000 inimest.

Eesti Panga andmetel saatsid välismaal elavad ja töötavad inimesed eelmisel aastal Eestisse 324 miljonit eurot ehk 245 eurot elaniku kohta, mis moodustab 1,8 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Võrdluseks oli Euroopa Liidu toetuste netosissevool 3,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ehk vaid veidi vähem kui kaks korda rohkem.

Riigi majandusele on suurim probleem see, et väljaränne võimendab rahvastiku vananemist, sest välja rändavad peamiselt nooremad inimesed ja tööealisi maksumaksjaid ühe pensioniealise kohta jääb järjest vähemaks.

«Pikemas perspektiivis on rändel suur mõju sündide arvule, mis tähendab survet sotsiaalkindlustussüsteemile,» sõnas Soosaar. Ka LHV panga majandusekspert Heido Vitsur kinnitas, et meil tuleb arvestada ka sellega, et väikese sündimuse ja noorte suure väljarände korral rahvastik vananeb tunduvalt kiiremini, kui välja sureb, mistõttu tööealise rahvastiku vähenemise negatiivne mõju majandusele hakkab end tunda andma tunduvalt varem kui rahvaarvule.

«Ja kui meie majandus suudaks veel toime tulla madalamast sündimusest tingitud vananemise tingimustes, siis topelt kiiremini halveneva tööealiste ja ülejäänud elanikkonna suhte juures muutub see järjest küsitavamaks,» toonitas Vitsur. «Seega, ülekaalukas väljarändes poleks ei pikas ega ka lühiajalises perspektiivis mingit majanduslikku probleemi, kui see ei toimuks vananeva rahvastiku foonil,» lisa ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles