130-töötajaga tarkvaraarendusfirma Proekspert tegevjuht Marko Sverdlik kirjeldas Pärnu Juhtimiskonverentsil, kuidas nad pool aastat tagasi hakkasid juurutama ilma juhtideta ettevõtte struktuuri.
Eesti ettevõte loobus juhtidest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sverdliku sõnul tahtsid nad muuta ettevõtte kliendikeskseks ja ka töötajate rahulolu suurendada ning olukorda analüüsides jõudsid tõdemuseni, et tegelikult ei vajagi loovtöötajad juhte.
Juhtide asemele on vaja eestvedajaid ning töötajatele endile on vaja anda rohkem vastutust. Seega otsustasid nad viia juhtimise rohujuure tasandile. Uue struktuuri keskmes on kliendid, kellele pakuvad teenust väärtuse loomele fokusseeritud meeskonnad, kes ise peavad otsustama, milliseid inimesi ja ressursse neil kliendi vajaduste eest hoolitsemiseks vaja läheb. Lisaks on olemas kliendihaldurid, kes arendavad kliendisuhteid väljastpoolt. Seda süsteemi toetavad tugimeeskonnad nagu turundus-, personali-, finants-, it- ja äriarendusosakond, kellelt teenust pakkuvad meeskonnad ise vajadusel abi paluvad. Kõike seda hoiab koos tegevjuht, keda nimetatakse Proeksperdis nüüd eestvedajaks.
Eestvedaja ülesanne on hoida suurt pilti, mõelda tulevikule, suunda seada, inimeste jaoks olemas olla ja vajadusel isiklikult kaasa lüüa.
Sverdlik tunnistas, et pärast seda, kui nad pool aastat tagasi seda struktuuri juurutama hakkasid, on olnud palju segadust, kuid praegu on saavutatud juba esimesed tulemused ning nii klientide kui ka töötajate rahulolu on paranenud.
Proekspert plaanib minna veelgi kaugemale – eesmärk on see, et inimene tuleb tööle ja talle ei anta isegi ametinimetust, vaid tal tuleb endale ise meeskonnas roll otsida. Kunagi võiks isegi palgasüsteem olla Sverdliku sõnul nii läbipaistev, et meeskondades määravad töötajatele palgad kolleegid.
Sverdliku sõnul õppisid nad üleminekust palju: mugavustsoonist väljumine on kõigile väga raske, muudatuse eestvedajate vahel peab olema süsteemist ühtne arusaam, väga oluline on pidev kommunikatsioon, endistel juhtidel on endistest pagunitest väga raske loobuda jne.
Maailmas on ka teisi ettevõtteid, kes sellise horisontaalse juhtimissüsteemi poole pürgivad – näiteks Spotify, Wordpress, Zappos jt.
Sverdliku hinnangul võiks Eesti riik olla kaasaegse juhtimise eestvedaja ning tegi ettepaneku muuta näiteks avalik sektor juhtidevabaks.