Esimeses kvartalis vähenes nii töötus kui ka tööhõive

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Töötuid oli 2014. aasta esimeses kvartalis 57 000 ja töötuse määr 8,5 protsenti. Vähenes nii töötute kui ka tööga hõivatute arv, teatas statistikaamet.

Esmakordselt pärast 2010. aastat vähenes tööga hõivatute arv varasema aasta sama perioodiga võrreldes.

Tööjõu-uuringu andmetel vähenes tööhõive esimeses kvartalis nii negatiivsest rändesaldost tingitud tööealise rahvastiku vähenemise kui ka majanduslikult mitteaktiivsete arvu kasvu tõttu. Tööga hõivatute hinnanguline koguarv oli 606 000, mis oli väiksem nii eelnenud kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes.

15–74-aastaste tööhõive määr oli esimeses kvartalis 61,1 protsenti. Neljanda kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 0,5 protsendipunkti madalam ning 2013. aasta esimese kvartaliga võrreldes vaid 0,1 protsendipunkti kõrgem (siis oli hõivemäär vastavalt 61,6 protsenti ja 61,0 protsenti).

Tööhõive vähenes enim vanemaealiste seas – 50-74-aastaste töötajate arv vähenes aastaga 10 000 võrra. Samuti vähenes peamiselt naiste tööhõive, meeste tööhõive pisut kasvas.

Tööhõive kahanemist mõjutas kõige rohkem töötleva tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse, eelmise kvartaliga võrreldes ka ehituse tegevusaladel hõivatute arvu vähenemine, samas info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalaste tegevuste, tervishoiu ja kultuuri tegevusaladel tööhõive mõnevõrra kasvas.

Tööjõu-uuringul põhinev töötute hinnanguline arv oli esimeses kvartalis 57 000, mis oli eelnenud kvartaliga võrreldes 2000 võrra väiksem ja eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 11 000 võrra väiksem. Töötuse määr oli madalam nii neljanda kvartaliga kui ka 2013. aasta esimese kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 8,7 protsenti ja 10 protsenti). Tööpuuduse vähenemine on viimastes kvartalites aeglustunud.

Kui alates 2011. aasta keskpaigast vähenes tööpuudus peamiselt pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud)töötute arvu vähenemise tõttu, siis viimased kaks kvartalit on pikaajalise töötuse vähenemine lakanud. Pikaajalisi töötuid oli esimeses kvartalis hinnanguliselt 25 000 (aasta varem 31 000) ning pikaajalise töötuse määr oli 3,7 protsenti. Töötute seas olid ülekaalus lühiajalised (vähem kui aasta tööd otsinud) töötud, neid oli I kvartalis 32 000. Kuigi lühiajalisi töötuid oli võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 5000 võrra vähem, on lühiajaliste töötute arv üldtrendina püsinud alates 2012. aastast stabiilsel tasemel.  

I kvartalis jäi meeste seas töötute arv võrreldes IV kvartaliga samale tasemele ning naiste seas vähenes 2000 võrra. Meeste töötuse määr oli 9,4 protsenti ning naistel 7,7 protsenti.

Noorte tööpuudus I kvartalis vähenes – 15–24-aastaste töötuse määr oli 17,4 protsenti. Hinnanguliselt oli töötuid noori 10 000 (aasta varem ligi 14 000). 15–24-aastaste töötuse määra arvestatakse osatähtsusena vaid tööalaselt aktiivsetest noortest, kes on juba tööelu alustanud (st on hõivatud või töötud), kuid selles eas enamik alles õpivad ning ei ole veel tööalaselt aktiivsed. Seetõttu kõikidest noortest oli töötuid vaid 6,5 protsenti.

Mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli I kvartalis 15–74-aastaste hulgas 33 protsenti (329 000), nende arv kasvas nii IV kvartali kui ka 2013. aasta I kvartaliga võrreldes. Mitteaktiivsete arv kasvas ennekõike kesk- ja vanemaealiste naiste seas tööturust eemalejääjate arvu suurenemise tõttu. Tööturul mitteaktiivseks jäämise sagedasemad põhjused viitavad ebakindlusele tööturul: 15–74-aastaste tööturul mitteaktiivsete arv kasvas enim terviseprobleemide tõttu tööturult eemalejäänute ning pereliikmete eest hoolitsemise eesmärgil koduseks jäänute arvu suurenemise tõttu; kasvanud on ka nende arv, kes ei soovigi töötada. Enam oli ka tööotsingutes heitunud isikuid, kes küll sooviksid töötada, kuid on kaotanud lootuse tööd leida, I kvartalis oli neid 7000.