Kapo asejuht: ärisuhted Venemaaga pole halvad, kui ohtudega arvestada

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kapo peadirektori asetäitja Eerik Heldna.
Kapo peadirektori asetäitja Eerik Heldna. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kapo peadirektori asetäitja Eerik Heldna rääkis täna Muugal toimunud transiidikonverentsil, et Venemaal pole võimalik eristada võimu, eriteenistusi ja ka organiseeritud kuritegevust, kuid kui ohtudega arvestada, pole ärisuhted Venemaaga iseenesest halvad.

«Kõige suurem probleem, mida meie eriteenustusena idanaabri puhul näeme, on tegelikult see, et mitte ükski sektor, mis on meie transiidisektorile oluline - eelkõige infrastruktuur ja energeetika -, ei ole meie või lääneriikide mõistes vaba turumajanduse reeglite kohaselt üles ehitatud, kaugel sellest,» ütles Heldna ERR Uudiste teatel.

«Kui te vaatate, kes reaalselt juhivad Venemaal neid ettevõtteid, kust need inimesed on tulnud, kui lähedal nad seisavad teatud kolmetähelistele ühendustele (FSB, GRU jt.), siis ei ole võimalik eristada Venemaal võimu, eriteenistusi ja kahjuks ka organiseeritud kuritegevust,» kinnitas ta.

«FSB on viimasel ajal suhteliselt avalikult enda aastaraamatutes deklareerinud, et majandusjulgeolek, mille juurde nemad tõmbavad võrdusmärgi majandusluurega, on üks pehme jõuga mõjutamise meetod,» rääkis Heldna.

«Kui [eriteenistustega seotud - toim] ärimehel on võimalik mõjutada mingisuguseid sisepoliitilisi otsuseid ja selleks on vaja mingit ärimeest Venemaal kompromiteerida, siis seda tehakse silma pilgutamata, neid näiteid on kahjuks võtta ka meie väikesest Eestist.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles