Uuring: ettevõtted ootavad e-kaubanduse osakaalu kasvu

ettevõtted ootavad e-kaubanduse osakaalu kasvu. Foto: Caro / Scanpix

Swedbanki kaubandusettevõtete küsitlusest selgus, et kuigi e-kaubandus on Eestis praegu peamiselt spetsiaalkaupade müügiga tegelevate ettevõtete pärusmaa, kasvab e-kaubanduse osakaal kaubanduses nii Eesti kui välismaistest e-poodidest tehtud ostudest järgneval kolmel aastal kaupmeeste hinnangul koguni 21 protsendini.

Ehkki e-kaubanduse arengut takistab ettevõtjate arvates peamiselt madal usaldusväärsus e-poodide vastu ja tarbija harjumus tooteid füüsiliselt proovida, kavandatakse järgnevatel aastatel investeeringuid nii IT-lahendusteks kui e-poodide turundamiseks, vahendab pank.

Kui kaubandusettevõtete uuringust selgus, et 56 protsenti küsitletud ettevõtetest plaanib järgneva kahe aasta jooksul oma kaubanduspinda laiendada või uusi kauplusi avada,  siis e-poode kavatseb järgneva kahe aasta jooksul avada neist siiski vaid 5 protsenti

Ühtlasi selgus uuringust, et ligi kolmandik Eesti kaupmeestest e-kaubandusega mingil määral juba tegelebki.

Tarbijate harjumuste suhteliselt aeglast muutumist kinnitab aga asjaolu, et ehkki paljudel spetsiaalkaupade müüjatest on internetipoe lahendus juba olemas, siis e-kaubanduse osakaal moodustab nende müügist 2014. aastal vaid kuni 5 protsenti.

Ettevõtjate hinnangul ulatub e-kaubanduse osakaal praegusel hetkel kõikidest ostudest Eestis  12 protsendini, ent kasvab kolme aastaga 21 protsendini ehk ligi viiendikuni.

Swedbanki kaubanduse sektori juht Maris Peda sõnul eeldab e-kaubanduse arendamine ettevõtjatelt investeeringuid nii IT-lahendustesse kui turundusse. Kui suurettevõtted on turul suhteliselt paremini tuntud ja omavad rohkem kapitali, et teha mahukamaid investeeringuid IT-lahendustesse, siis väiksemad ettevõtted panustavad pigem turundustegevustele.

«Kauba kohaletoimetamise süsteemi plaanib küsitluse järgi arendada aga vaid kümnendik ettevõtetest, millest võib järeldada, et Eesti kullerteenuste võimalusi ja taristut peetakse tänaste Eesti-siseste e-kaubanduse mahtude juures rahuldavaks,» lisas ta.

Usaldusväärsus kasvab kogemustega

E-kaubanduse suhteliselt madal usaldusväärsus Eestis on Peda sõnul seletatav osaliselt nii avalikkuseni jõudnud negatiivsete juhtumitega kui kaupmeeste endi sageli vähese kogemusega selles valdkonnas.

«Kui esmatarbekaupmeestest 50 protsenti nimetas e-kaubanduse arengut takistavaks teguriks just madalat usaldusväärsust e-poodide vastu, siis spetsiaalkaupade müüjatest, kelle seas on e-kaubanduse kogemusega ettevõtjaid tunduvalt rohkem, peavad e-poodide ebaühtlast mainet probleemiks juba mõnevõrra vähem, 39 protsenti,» märkis Peda.

Lisaks nimetati e-kaubanduse arengut takistavateks teguriteks eestlaslikku umbusku ja harjumust tooteid füüsiliselt ise proovida (22 protsenti),  hästi arenenud kaubandusvõrku (14 protsenti), mahukaid investeeringuid IT-arendustesse (14 protsenti) ja turu väiksust (13 protsenti).

Konkurentsi tavakaubandusest ja eelkõige välismaistest e-poodidest hindas takistuseks vaid 8 protsenti kaupmeestest.

Uuringus osales ligi 150 erineva suureusega jaekaubandusettevõtet.