Selle aasta esimese kvartalis langes sisemajanduse kogutoodang 1,9 protsenti ning pole välistatud, et majandus jääb langusesse aasta lõpuni.
Majanduslangus võib kesta aasta lõpuni
13. mai 2014, 00:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, et esimeses kvartalis meie majandus langes, eriline üllatus ei olnud. Postimees kirjutas sellisest võimalusest juba märtsi alguses. Ainus, kes esimeseks kvartaliks majanduslangust prognoosis, oli SEB panga ökonomist Ruta Arumäe. Teised makroanalüütikud arvasid, et sisetarbimine kompenseerib eelmise aasta viimases kvartalis ja selle aasta alguses tabanud ekspordi langust.
Mõnevõrra üllatuslik oli siiski majanduslanguse suurus – 1,9 protsenti. Viimati oli meie majandus languses kriisiaja lõpus ehk 2010. aasta esimeses kvartalis.
Kaks nädalat tagasi toimunud pangaliidu ümarlaual, kus osalesid Eesti juhtivavad analüütikud, märkis LHV majandusanalüütik Heido Vitsur, et täpselt prognoosida on peaaegu võimatu.
«Enne 2008. aastat lasti rahulikult kaks protsenti mööda ja kõik olid rahul,» ütles Vitsur. Peaaegu kaks protsenti miinust erineb positiivsest majanduskasvust siiski niipalju, et seda oleks analüütikud pidanud suutma prognoosida – oli ju eksport langenud juba kolmandat kvartalit järjest ning langused polnud väikesed.
Analüütikute hinnangul oli majanduslanguse põhjus nõrk väliskeskkond, investeeringute vähenemine ja soe ilm.
«Majandusareng on olnud nõrgem kui Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosis oodatud, kuna välisturgude olukord on olnud oodatust ebasoodsam. Lisaks sellele mängisid esimese kvartali majanduskasvu juures olulist rolli lühiajalised ja ühekordsed tegurid, nagu tavapärasest soojem ilm, mis pärssis energiatootmist, ja valitsemissektori investeeringute vähenemine,» ütles keskpanga ökonomist Kaspar Oja.
«Sisemajanduse kogutoodangu (SKT) langus selle aasta esimeses kvartalis oli aimatav, sest terve möödunud kvartali jooksul domineerisid majanduses negatiivsed uudised. Kuid nii suur langus oli siiski ebameeldiv üllatus,» ütles Vitsur eile BNSile.
«Lohutuseks võib konstateerida üksnes seda, et mingi osa sellest langusest ei olnud siiski oma sisult nii majandusele tervikuna kui ka kodumajapidamiste toimetulekule negatiivse tähendusega. Nimelt tavalisest väiksemad kulud energiale tänu soojale talvele,» lisas ta.
Nii eelnimetatud ümarlaual kui ka eilsetes kommentaarides erines Arumäe arusaam tuleviku suhtes teistest kardinaalselt. Arumäe sõnul välisnõudluse erilist taastumist sel aastal eriti oodata ei ole.