Valitsus kiitis heaks uuendatud konkurentsikava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Eesti uuendatud konkurentsivõime kava ja selle tegevuskava aastateks 2014–2018.
«Eesti 2020» kiideti heaks 2011. aastal. Selles on konkurentsivõime kasvu iseloomustavad eesmärgid 2015. ja 2020. aastaks, samuti peamised poliitikasuunad ja meetmed konkurentsivõime tõstmiseks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kava uuendatakse igal kevadel paralleelselt ja kooskõlas valitsuse tegevusprogrammi, riigi eelarvestrateegia ning stabiilsusprogrammiga. Samuti on meetmete uuendamisel arvestatud Euroopa Liidu struktuurivahendite planeerimisel tehtud täpsustustega.
Lisaks on arvestatud 2013. a suvel toimunud Euroopa Ülemkogul kinnitatud riigipõhiseid soovitusi ja 2014. a märtsi tippkohtumisel heaks kiidetud prioriteete.
Senised kolm aastat on kava täitmisel olnud edukad ja valdavalt on plaanitud tegevused käivitatud, märkis valitsus oma teates.
Kava kaks keskset eesmärki on tootlikkuse ja hõive tõstmine. Hõive osas on arengud paremad kui sihtide seadmisel prognoositud. Tööhõive on kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 20-64aastaste elanike seas oli hõivatud 2013. aastal 73,3 protsenti. Eesti 2015. aasta eesmärk oli 72 protsenti.
Tootlikkus töötaja kohta on kasvanud Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 69,9 protsendini. 2015. aasta eesmärk oli 73 protsenti.
Peamised edasised sammud Eesti 2020 tegevuskava kohaselt on töötamise stimuleerimine ja inimressurssi arendamine, sealhulgas tööjõumaksude vähendamiseks tulumaksuvaba miinimumi tõus, töötuskindlustusmakse vähendamine, töövõime reform, uute lasteaiakohtade loomine ja nii edasi.
Ettevõtluskeskkonna parandamiseks on kavas hakata väljastama mitteresidentidele digi-IDsid, käivitada programm «Ettevõtja õigus 2» ning nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade arenguprogrammid.
Samuti on plaanis tõsta regionaalse ühistranspordi kvaliteeti.
Olulised on rahvusvahelised taristuobjektid nagu Rail Baltic (määrata tuleb trassikoridor ning asutada ühisettevõte) ning uued energiaühendused (LNG terminal, BalticConnector, kolmas elektriühendus Lätiga).
Iga Euroopa Liidu liikmesriik saab suvisel Ülemkogu kohtumisel soovitused, mille aluseks on Euroopa Komisjoni koostatud analüüs ja ettepanekud, mida tuleb arvestada oma reformikavade uuendamisel.
Eestile eelmisel aastal tehtud 5 soovitust toetavad pikaajalisi reforme (näiteks haridusvõrgu reformi läbiviimine, töövõime süsteemi reform, energiasäästu suurendamine transpordisektoris).