Visioon: Eestisse kümne aastaga kümme miljonit e-residenti

Kalev Aasmäe
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka usub, et Eesti e-residentsus võiks huvi pakkuda välismaa ettevõtjatele, kes tooks meie majandusse kapitali.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka usub, et Eesti e-residentsus võiks huvi pakkuda välismaa ettevõtjatele, kes tooks meie majandusse kapitali. Foto: Toomas Tatar

Lähitulevikus avaneb välismaalastel võimalus taotleda mitteresidendi ID-kaarti, millega on võimalik kasutada Eesti e-teenuseid.

Siseministeeriumi idee hakata välismaalastele ID-kaarte välja andma on juba seitse aastat vana. Pärast seda, kui valitsus e-residentide kontseptsiooni aprilli lõpus heaks kiitis, hakkab idee aga lõpuks reaalsuseks saama. Juhul kui riigikogu jõuab vajalikud seadusemuudatused sügiseks vastu võtta, on ministeerium valmis esimesed e-residendi ID-kaardid välja andma veel sel aastal.

Algul tuleb huvilistel taotlus sisse anda Eestis, ilmselt järgmisel aastal saab isikut biomeetriliste andmete nagu sõrmejälg või silmaiiris põhjal tuvastada ja dokumendid väljastada välisriikides asuvates Eesti saatkondades ja konsulaatides.

Võimalus kiiresti  luua firma

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka esitas koos siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse ning riigikantselei strateegiabüroo infoühiskonna nõuniku Siim Sikkutiga Arengufondi majandusideede konkursile julge seisukoha, mille kohaselt võiks 2025. aastaks ennast Eesti e-identiteediga olla sidunud juba 10 miljonit inimest.

«10 miljonit e-residenti on eesmärk, mis näitab meie ambitsiooni suurust. Meie mõte on luua teenuste kaudu infrastruktuur, mis lubaks ettevõtetel, seejuures mitte ainult Eesti ettevõtetel, seda infrastruktuuri kasutada ja sellega Eestit suuremaks teha. Eestis on praegu 80 000 ettevõtet; kui me suudaksime selle numbri e-residentsuse abil kahekordistada, oleks see kõva sõna,» ütles ta.

Annus rõhutas, et kuigi ID-kaardiga on võimalik tõendada oma isikut elektroonilises keskkonnas, ei too see iseenesest kaasa Eesti õiguskaitsesüsteemi laienemist isikule ja ID-kaardiga tehtud tehingutele ehk e-residendi õiguslik seisund on oma olemuselt sarnane välismaalase õigusliku seisundiga.

Kotka sõnul tuleb kindlasti silmas pidada, et tegu on hüvega, mitte õigusega, ning juhul kui mõne inimese äriline käitumine on Eesti riigile vastukarva, võetakse see hüve temalt ära.

Kotka hinnangul on Eestil potentsiaali olla atraktiivne investeeringukontot vajavatele ettevõtjatele, kelle näol lisanduks Eesti firmadele kliente ja majandusse kapitali. Tulevasi e-residente võiks meelitada mugav võimalus luua ühe päeva jooksul ettevõte ja pangakonto Eestis ehk Euroopa Liidus, samuti on võimalik kasutada täisdigitaalset maksusüsteemi ja kõrgelt arenenud e-pangandust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles