Kui Baltimaad ja Poola soovisid demonstreerida Venemaale oma täielikku turvalistust NATO vihmavarju all, läkitas USA neile õppusteks umbes 600 relvakandjat, mis on väike kuid kõnekas žest: veenmaks Venemaad – võõrustajatest rääkimata – NATO pühendumuses oli vaja USA «saapaid».
Bloomberg: Euroopa paistab Putinile nõrgana
Euroopa on oma kollektiivse kaitsejõu niivõrd kleenukeseks kärpinud ning on agressioonile reageerimisel nii lõhestatud, et ise ta eriti usutavat heidutust pakkuda ei suuda.
Ükskõik kuidas Ukraina kriis ka kulgeks, tuleb eurooplastel oma kaitsekavad põhjalikult ümber hinnata, rõhutab Bloomberg: niivõrd tugevasti Ühendriikidele nõjatuda enam ei saa. Ning Venemaad ei või enam võtta kui heatahtlikult häälestatud pikaajalist partnerit.
Viimase viisaastakuga on kaitsekulutused tärkavatel turgudel nagu Hiinas ja Venemaal raketina kerkinud, Euroopas aga alla käinud, kirjutab Bloomberg Businessweek.
Tänase seisuga kulutab Saksamaa kaitsele vaid 1,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, Euroopa Liidu keskmine on 1,6 protsenti. USA kulutab 3,8 protsenti, Venemaa aga 4,1.
Venemaa tavasõjaväe tagasilöömiseks, mis küll areneb kuid on pärast Nõukogude Liidu lagunemist siiski palju väiksem, jagub Euroopal sõdureid arvuliselt küll. Siiski pole küsimus üksnes isikkoosseisus, vaid lahinguvalmiduses.
2011. aastal oli USAs ja Euroopa Liidus relvakandjate arv laias laastus sama. USA kulutas aga enam kui neli korda rohkem selleks, et neid võitluseks varustada – ligikaudu 102 000 eurot sõduri kohta, kõrvutades ELi 24 000 euroga.
Ülejäänud Euroopale toob Bloomberg eeskujuks Rootsit, mis võttis aprillis vastu otsuse suurendada kaitsekulutusi 833 miljoni dollari võrra aastas ning osta oma huvide kaitseks Läänemeres täiendavaid lennukeid ja allveelaevu.