Eesti unistuste ettevõte võitleb ellujäämise nimel

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Estonian Celli finantsdirektor Siiri Lahe poseerimas ettevõtte lõpptoodangu, pakitud haavapuidumassi taustal.
Estonian Celli finantsdirektor Siiri Lahe poseerimas ettevõtte lõpptoodangu, pakitud haavapuidumassi taustal. Foto: Erik Prozes

Nii nagu praegu käib madin selle ümber, kas Eesti saab endale LNG (veeldatud maagaasi) terminali ja kus see peaks paiknema, erutas kümmekond aastat tagasi üldsuse meeli tselluloositehas. Sellest pidi kujunema unistuste investeering, mis pidi andma meie majandusele uue käigu.

Valitsus arutas korduvalt, milliseid soodustusi võiks tselluloositehase rajajatele teha: importseadmetele käibemaksuvabastus, tehasele sobiva riigimaa tasuta eraldamine, kvalifitseeritud tööjõu väljaõppe toetamine. Lõpuks jäi siiski vaid üks soodustus – riik kindlustas fikseeritud hinnamehhanismiga toorme ehk haavapuidu.

Soodustuste eesmärk oli aidata Eestil konkureerida tehase rajamisel Lätiga. Toonane ajakirjandus kirjutas, et kahte tselluloositehast siia piirkonda ei mahu – emb-kumb endale investeeringu saab, naaberriik peab oma suu puhtaks pühkima.

Pidevalt kahjumis

Esialgu oli Lääne-Virumaale Kundasse rajatud tehasel omanikke kolm: projekti algataja, Norra tselluloositööstusettevõte Larvik Cell, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning Austria pereettevõte Heinzel Group. Viimane on üsna suur tselluloositööstusgrupp, kuhu kuulub kuus ettevõtet, mille eelmise aasta käive oli 1,3 miljardit ja kasum 57 miljonit eurot.

Tehase ehitamine läks maksma 153 miljonit eurot – tegemist oli ja on senini suuruselt teise otseinvesteeringuga Eesti tööstusesse. Nüüd on Estonian Cell töötanud juba seitse aastat, aga ettevõte näeb vaeva ellujäämisega. Alates 2007. aastast on ettevõte kasumit teeninud vaid ühel aastal ning kumulatiivne kahjum on eelmise aasta seisuga 22 miljonit eurot.

2010. aastal saadi kasumit 7,4 miljonit eurot ja seegi kasum tuli tänu juhusele ehk konkurentide ebaõnnele. Siis oli Tšiilis maavärin, mis tähendas, et palju selliseid ettevõtteid kadus turult ära ning kõikidel teistel õnnestus saada ühekordset kasumit, kuna nõudlus ületas järsult pakkumist, mis kergitas toote hinda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles