Kinnisvarabüroo: eestlased suuri majalahmakaid enam ei ehita

, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlased eelistavad väiksemaid elamuid.
Eestlased eelistavad väiksemaid elamuid. Foto: SCANPIX

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on eestlaste majamood muutunud, suuri perversse välimusega lahmakaid enam ei ehitata ning ilma teeb nunnumaja, mille õnnestunud välisilme annab hoone väärtusele 20 protsenti juurde.

Martin Vahteri sõnul muutus eestlaste maitse peale viimast kinnisvarakriisi – kaduma hakkab fungivaimustus ning üle 300-ruutmeetriseid maju ehitatakse harva.

«Peale on tulnud Soome kataloogimajale sarnanev tüüp, mis on igavavõitu, kuid ei riiva silma. Need majad on ühekordsed, kaldkatusega, praktilised ja tehniliselt lihtsad,» ütles Vahter ja lisas, et 20 aastaga on arhitektuuri lastehaigused läbi põetud ja suuremate vigade vastu hakkab tekkima immuunsus.

«Maja ehitades soovitan kasutada kas valmis projekti või mõistusega arhitekti ja mitte üle disainida. Kui inimesel pole ilmselged kunstikalduvused seni avaldunud, siis soovitan esimest kodu ehitades disainiga mitte üle pingutada, nii ei tule vähemalt suuri vigu sisse,» ütles Vahter.

«Viimased kümme aastat on tehtud ridamisi heledaid funkmaju, mis on üldiselt ilusad, kuid stiilipuhtalt kallid ja keerulised ehitada. Trend muutub ja viimase paari aastaga on valge fassaadi kõrval läinud moodi ka tumedamad toonid. Praegu müüb väga hästi näiteks mustade akendega hall maja, mis jätab kalli mulje,» lisas Vahter.

Kinnisvarabüroo direktori sõnul näevad tänapäevased arendused üldiselt terviklikumad välja. «90ndate ja 2000ndate arendustes olid kõik majad erisugused, nüüd juba tehakse kogu piirkond ühtse plaani järgi nagu välismaal. See näeb ilus välja, müüb hästi ja on tegelikult arendajale kuni kolmandiku odavam ehitada,» ütles Vahter.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles