Rõivas ja Ligi riiklike üürikorterite ideed ei toeta

, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortermaja
Kortermaja Foto: Kristjan Teedema

Valitsuse tänasel pressikonverentsil tekitas elavat arutelu riiklike üürikorterite idee, mille majandus- ja taristuminister Urve Palo Postimehele antud intervjuus välja käis.

Rahandusminister Jürgen Ligi suhtus ideesse skeptiliselt. «Kui mõelda neile vaestele korteriomanikele, kellele riik hakkab kõrvale ehitama ja neilt üürnikke ära tõmbama – see ka ei oleks hea. See oleks korteriomanike endi raha eest neile konkurentsi ehitamine,» ütles Ligi.

Suures pildis on Ligi sõnul korterite puudust raske eeldada, sest inimesi on meil vähemaks jäänud. «Teatud segmentides on riiklik sekkumine asjakohane – seal, kus ostu- või üürijõud on ebapiisav, isegi sotsiaalkorterite olemasolu on asjakohane. Massiivne sekkumine üüriturgu ei tekita, vaid maksustab korteriomanikke,» sõnas Ligi.

Peaminister Taavi Rõivas nentis, et Tallinnas on üürikorteritega probleeme, aga leidis, et turul on seda teemat võimalik palju paremini adresseerida. «Mina riigikapitalismi ei usu. Kui majandusseis on kriisiga võrreldes stabiliseerunud, pankadest on võimalik ka ehitusettevõtetel ja kinnisvaraarendajatel saada üsna soodsal tingimusel laenu, siis võimalusi üürikorteriteks majade ehitamist võiks olla eeskätt erasektoril ja mitte hakata riiklikku programmi selleks ellu viima. Sest arvestage, et see riiklik programm tuleks meil endil kinni maksta,» kirjeldas Rõivas.

Sotsiaaldemokraadist majandus- ja taristuminister Urve Palo selgitas oma ideed ja rõhutas, et majade ehitamine ja haldamine jääks siiski eraettevõtjatele. «Ettevõte saaks lihtsalt kohustuse 30 või 40 aastat neid välja rentida. Soomes antakse erasektorile laenu puhul garantii – intressid on soodsamad ja seetõttu saab neid pindu ka soodsamalt pakkuda. Soomes on need pinnad 30-40 protsenti soodsamad, kui muud pakutavad. See muidugi mõjutab kogu turgu ja toob allapoole ka erasektori hindu. Võitja on kindlasti tarbija, kaotajad mingil määral kinnisvaraarendajad,» selgitas Palo.

«Ma loodan, et meil pole mitte põhimõtteline vastasseis. Me pole seda veel omavahel arutanudki. Ma usun, et hea tahte korral on võimalik leida kompromiss, mis mõlemale poolele sobib,» lisas Palo koalitsioonipartnerite poole vaadates.

Ligi aga võttis endale viimase repliigi ja ütles, et kogemus näitab, et koostöö erasektori ja riigi koostöö vahel toob erasektorile püsiva rahavoo ja riik maksab kokkuvõttes rohkem. «Argumente leiab siit ja sealt, osa neist on väga ilmavaatelised. Riik peab olema oma valikutes väga täpne. Massiivne ehitamine on suuremate tagasilöökidega kui täpne sihtimine. Mõned sotsiaalkorterid on tase, mille juures me võimalustelt praegu oleme ja üle piiri ei tasuks seda hetkel lasta,» rääkis Ligi.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles