2009. aasta rekordiline majanduslangus tõstis Eesti kogumajanduse maksukoormust, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik Anu Külaviir statistikablogis.
Majanduslangus tõstis Eesti maksukoormust
17. juuni 2010, 13:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eraisikute maksukoormust mõjutas maksumäärade kasv, mis puudutas rohkem just väiksema sissetulekuga elanikkonda.
Töötava elanikkonna maksukoormus oluliselt ei muutunud, kuna tulumaksusoodustused on katnud teiste maksumäärade tõusust tuleneva vahe.
Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini.
Kui alates 2000. aastast püsis Eesti maksukoormus 30–32 protsendi piires, siis 2009. aastal tõusis see 36 protsendini.
Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 1990. aastate algusest püsinud 40–41 protsendi piirimail. Samas mängib olulist rolli asjaolu, et Eesti seni pikaajalist tõusutrendi näidanud SKT langes mullu varasema aastaga võrreldes jooksevhindades 14,6 protsenti.
Ekspordi vähenemise tõttu oli SKT langus märkimisväärselt suurem kui maksutulude vähenemine ning see tõstis maksude osatähtsust SKT-s.
Seega oli maksukoormuse näitaja suurem, kui see oleks olnud maksutulude ja SKT samaväärse languse korral. Teistes Balti riikides üldine maksukoormus 2009. aastal langes, Lätis 29 protsendilt 26-le, Leedus 30 protsendilt 29-le.
Aastal 2008 maksis elanik maksudeks arvestuslikult 59 930 krooni, 2009. aastal aga 57 769 krooni elaniku kohta. Seega 2009. aastal oli riigi saadud maksutulu elaniku kohta 4 protsenti väiksem kui aasta varem.
Igapäevaelus mõjutasid Eesti elanikke eelmisel aastal kõige enam aktsiisimäärade ning käibemaksumäära tõus aasta teisel poolel ning töötuskindlustuse maksumäära tõus.
Samas aitas maksumäärade kasvu tasakaalustada töötavale elanikkonnale seadusega ette nähtud tulumaksusoodustused.
Maksumääradest on kasvanud tubakatoodete ja kütuse aktsiisimäärad. 2009. aastal tõusis autokütuse aktsiis ligi 12 protsenti võrreldes 2008. aastaga.
Käibemaks, mille maksumäär on alates 1992. aastast olnud 18 protsenti, kerkis 2009 aasta teisest poolest 20 protsendile. Erinevalt mõningatest aktsiisikaupadest, mida osa inimesi ei tarbi (tubakas ja alkohol), mõjutab käibemaksu tõus kogu elanikkonda.
Eriti vaesemat osa elanikest, kuna nende sissetulek on väiksem ja seega kulub sissetulekust maksudeks suhteliselt suurem osa kui rikkamatel leibkondadel.