Seadus teeb inimestest sundomanikud

Ingvar Allekand Foto: Toomas Tatar / Postimees

Hoolimata sellest, et nõudlus on olemas, ei ole arendajatel huvi üürituruga tegeleda, sest õigused ja kohustused üürisuhetes on omandireformiajast pärit.

Kuigi üürilepinguid sõlmitakse praegu vabatahtlikult, jääb seadust lugedes mulje, justkui oleks üürnik rumal ja kaitsetu ning üürileandja õel ja pahatahtlik. Iga potentsiaalselt üürnikku kahjustav punkt üürilepingus on seaduse järgi automaatselt tühine. Näiteks kui lepingus on kokku lepitud, et eluruumi üürnik kohustub rikkumise korral tasuma leppetrahvi, siis tegelikult ei ole üürileandjal õigust seda nõuda.

Kinnisvarafirmade liidu juhi Tõnis Rüütli sõnul peaks potentsiaalne investor olema praegu suisa hull, et hakata üüriturgu arendama. «Seaduse muutmist võiks alustada kasvõi sellisest väiksest asjast, et lisada paragrahvidele säte «juhul kui pooled ei ole leppinud kokku teisiti». Nii kummastav kui see ka ei ole, praegu see võimalus puudub,» selgitas Rüütel. «Tänu jumalale sundüürnikke meil enam ei ole, aga nüüd on tekkinud sundomanike riik.»

Peamise süüdlasena üürituru arengu seisakus võib näha võlaõigusseaduse üürisuhteid reguleerivat peatükki. Postimehega rääkinud õigus- ja kinnisvaraekspertide hinnangul ongi suurim häda see, et kõik üürisuhteid puudutavad normid on seaduses imperatiivsed ning seadus ise tugevalt üürniku poole kaldu.

Kinnisvarafirma Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand kinnitab, et üürniku poole kaldu olev seadus sunnib investoreid ettevaatlikkusele. Tema sõnul oleks vaja sundüürnike kaitsmise mõtteviisilt üle minna tänapäevasele ettevõtlusvabadusele ning elukoha vaba valiku põhimõtetele.

Eksperdid leiavad üksmeelselt, et üüriturg on Eestis lühikese perspektiiviga ja ebastabiilne, samas kui üürnikud ootavad stabiilset ja pikemat üürisuhet.