Ettevõtted arendavad norrakate rahastuse toel välja unikaalset lahendust, millega kaasatakse tarbijad senisest enam energiaturule.
Firmad loovad uut energiaturgu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elering tahab klientidele elektri eest peale maksma hakata, Elektrilevi tahab vähendada võrgutasu, Taastuvenergia Koda loob väikestest taastuvenergiatootjatest koosneva virtuaalse elektrijaama ning VKG annab klientidele võimaluse küttekulusid täpsemalt jälgida. Kokku peaks projekt tooma tarbijatele säästu 10–20 miljonit eurot ning andma teenusepakkujatele lisakäivet 8–15 miljonit eurot.
Energiaettevõtted tegelevad projektis targa võrgu arendamisega. Projekti ühe eestvedaja, Eleringi strateegiajuhi Kalle Kuke sõnul nimetatakse targaks võrguks seda, kui energeetikas kasutatakse infotehnoloogilisi lahendusi – see hõlmab näiteks nii digitaalset andmeedastust kui ka kaugelt juhtimist.
Projekti raames luuakse andmevahetusplatvorm, millele ehitatakse neljale ettevõttele nutitelefoni rakendused, mis on mõeldud kasutamiseks nii tarbijatele, võrguettevõtjatele kui ka mikrotootjatele.
Kukk selgitas, et projekti üks laiemaid eesmärke on tagada Eestis energiasääst, mis on üks Euroopa Liidu 2020. aasta kliimaeesmärkidest, mida me veel kaugeltki täitnud ei ole.
«Eestis ei ole väga palju tekkinud energiateenuse ettevõtjaid, kes energiasäästu saavutamisel peaksid Euroopa Liidus täitma võtmerolli. Puudu on olnud see, et andmeid ei ole võimalik turvalisel moel kätte saada – selleks me selle platvormi ehitame. Teiseks on andmeid, mida saadakse kätte, aga mida ei osata kasutada või lugeda,» kirjeldas Kukk.
Projekti eestvedaja Elering loob «Tarbijate agregaatori» ehk rakenduse, mis aitab tarbijatel ja tootjatel koonduda, et neist saaksid Eleringile partnerid, kelle abil reguleerida elektrisüsteemi tasakaalu. Nimelt vastutab Elering selle eest, et igal ajahetkel oleks Eestis elektri tootmise ja tarbimise kogus võrdne.
See tähendab, et kui minnakse tasakaalust välja, siis helistab Eleringi dispetšer Eesti Energia Narva elektrijaama ja palub tootmist vastavalt konkreetsele vajadusele vähendada või suurenda. Kui aga elektri tarbijad ja väiketootjad suudaksid koonduda piisavalt suurtesse rühmadesse, siis võiks Elering turgu reguleerima hakata nende abil.
Kusjuures selle elektrihulga eest, mis tarbijad või tootjad Eleringi soovil vajalikul ajahetkel kokku hoiavad või juurde toodavad, maksab Elering neile reguleerimisturu elektri hinda, mis on tavaliselt elektri börsihinnast oluliselt kõrgem.
«Ajend peaks olema ikkagi loodetav tulu. Täna me näeme, et reguleerimisturul on väga palju tunde, kus elektri hind on sadu eurosid megavatt-tunni eest, börsihind on aga 35 eurot megavatt-tunni eest,» selgitas Kukk.
Konks on muidugi selles, et elektrikogus, mida saaks siis vastavalt kas vähem tarbida või rohkem toota, peaks olema piisavalt suur, et Eleringil tasuks kaupa teha. Narva elektrijaamadelt ostetakse seda teenust kümne megavati kaupa, aga väiketarbijate ja -tootjate puhul tuleks see piir allapoole tuua.
Elektrilevi rakendus «Peakaitsme hindaja» on suunatud elamuomanikele, kelle elektrikapis on liiga suur või liiga väike peakaitse. Rakenduse kaudu saab tarbija võrrelda oma peakaitsme suurust ja tegeliku läbilaskevõime vajadust ning kõrvutada enda tarbimiskäitumist paljude teiste sarnaste võrguteenuse tarbijate keskmise tarbimiskäitumisega. Jällegi võib see tähendada rahalist võitu, sest kui peakaitset eraldatud suuruses ei kasutata, siis selle väiksema vastu vahetamisel võidab klient amprimaksu arvelt.
Kui praegu on inimestel võimalik valida, kas ta maksab kuu- või amprimaksu, siis tulevikus näeb Elektrilevi, et võrgutasu hakkab rohkem sõltuma peakaitsme suurusest. Elektrilevi ise loodab võita sellest, et nad saaksid võrku täpsemalt planeerida ja peaksid vähem investeerima.
Taastuvenergia Koja loodav integratsiooniplatvorm võimaldab taastuvenergia tootmisest huvitatud elektritarbijal saada ülevaate, kui võimas tootmisseade on tal võimalik võrku ühendada ning ühendust hõlpsamini korraldada.
Lahenduse «Virtuaalne elektrijaam» abil saavad aga koonduda väiksed hajutatult paiknevad elektritootjad, kes liidetakse üheks tarkvara abil kontrollitavaks virtuaalseks elektritootmisvõimsuseks, millega saaks samuti reguleerimisturul osaleda. Nii peaks olema taastuvenergia seadme omanikel võimalik teenida lisatulu ja vähendada seadmete tasuvusaega.
VKG Soojus lisab mõõtekompleksi juurde andmeedastamismooduli, mis saadab tarbimisandmed arvestussüsteemi. See tähendab, et majade omanikud ja ühistu esimehed ei pea mõõtjate näidu kontrollimiseks enam soojussõlme juurde minema, vaid seda saab teha nutitelefoni rakendusest. Andmeid saab läbi loodava rakenduse vaadata nii tundide, päevade, kuude kui ka aastate kaupa.
Projektijuht Kristo Klesment ütles, et paljudes riikides on energiasäästmisele lähenetud standardselt – luuakse tarbimisportaal ja lastakse klientidel võrrelda end keskmise tarbijaga. Selle projektiga tahetakse aga läheneda tarbijale isiklikult, andes talle võimaluse energia säästmisest kasu saada. Praegu nokitsetakse rakenduste detailsete kirjelduste kallal, kuid sügisel võiks olla valmis esimene rakendus. Järgmise aasta alguses tuuakse rakendused avalikkuse ette.