Värskete sanktsioonide ähvardava varju lähenedes teostavad Kreml ja selle liitlased Euroopa erasektoris palavikulist vastukampaaniat tagamaks sügavate ja pikaajaliste majandussidemete jätkumist Venemaa edasistest sõjalistest avantüüridest hoolimata.
Euroopa energiasektor keeb kui nõiakatel
26. aprill 2014, 09:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa ettevõtjate lobitöö sanktsioonide välistamiseks või vähemalt lahjendamiseks on ülimalt energiline, kirjutab New York Times, tehes piisavalt valusa paketi koostamise poliitikute jaoks keerukaks.
Juba alates Krimmi annekteerimisest on energiaettevõtted, eksportijad, Vene gaasi suurtarbijad ja Venemaale investeerijad manitsenud poliitikuid ettevaatlikkusele. «Me ei tohiks Venemaast eemale pöörduda, ei energia vallas ega poliitiliselt,» ütles BASFi tütarettevõtte, sügavalt Vene nafta- ja gaasikaubandusega seotud Wintershalli nõukogu esimees Rainer Seele.
Kogu lõppeva nädala on Gazpromi tippjuhid veetnud Euroopa pealinnu mööda ringi reisides, koondades klientide ja tarnijate ridu sanktsioonide-vastaseks võitluseks ning rõhutades, et Venemaa ja Euroopa on pikaajalised majanduspartnerid, kes ei tohiks lubada ajutistel kriisidel oma sidemeid läbi lõigata.
«Sanktsioonid ei aita kedagi, nad ei teeks valu üksnes Venemaale, vaid ka Saksamaale ja Euroopale tervikuna,» on öelnud Wintershalli esimees Seele.
Gazpromi asejuht Aleksandr Medvedev rõhutas, et nende ettevõte on andnud oma parima, et gaas jätkuvalt Ukrainasse ja Euroopasse voolaks. Kuid kuidas saab üks börsiettevõte täita oma lepingulisi lubadusi ning teha vajalikke investeeringuid, kui Ukrainal on tekkinud miljarditesse dollaritesse ulatuvad maksehäired, küsis Medvedev ning pani ette, et äkki tuleksid Ukraina sõbrad läänes arvete tasumisel appi.
Kõigist Euroopa tööstusharudest on energiatööstus Venemaa toetamisel kõige häälekam. Tegevjuhid väljendavad avalikult skeptitsismi sanktsioonide efektiivsuse suhtes, tegutsevad kuluaarides nende välistamiseks ning reisivad Venemaa vahet, ühel juhul isegi Vladimir Putiniga koos piltnikele poseerides.
Eile rõhutas Austria nafta- ja gaasitarnija OMV, viis aastakümmet Gazpromiga koostööd teinud grupi tegevjuht Gerhard Roiss, et «me ei saa rääkida sanktsioonidest, kui me ei tea [nende] sanktsioonide tagajärgi». Roiss kohtus sel nädalal Gazpromi tegevjuhiga ning kinnitas ärilisi sidemeid. Ta rõhutas, et praegune kriis pole kaugeltki esimene: Vene gaas hakkas voolama Austriasse selsamal aastal, kui nõukogude väed tungisid endisesse Tšehhoslovakkiasse. «Meil on olnud mitmeid kriisisituatsioone, aga kui vaadata 50 aasta lõikes, siis ei ole maagaasi relvana kasutatud, ja me ei tohiks kasutada gaasi relvana,» ütles ta.
Enne seda, kui USA president Barack Obama eile õhtul teiste G8 liidritega värskeid Venemaa vastu suunatavaid sanktsioone arutas, helistas Saksa kantsler Angela Merkel Putinile. Kõne näis olevat mõeldud viimase hoiatusena pidada kinni läinud nädalal Genfis sõlmitud kokkuleppest vähendada pingeid Ukrainas.
Mõni minut hiljem saatis Kreml välja pressiteate, mis asetas antud telefonikõne hoopis teise valgusse. Putin ja Merkel nägevat vajadust kolme osapoole läbirääkimisteks arutamaks gaasitarneid Ukraina kaudu Euroopasse.
Valge Maja ütles eile õhtul, et läänel tuleb «kiiremas korras» kehtestada Venemaale täiendavad sanktsioonid. G7 riikide teatel puudutavad uued sanktsioonid «majandus-, kaubandus- ja finantsvaldkondi» ning võivad rakenduda juba esmaspäeval.