Suur arutelu Eesti visiooni üle: edu tagab palju väikeseid ideid

, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paneel Pärnu Finantskonverentsil.
Paneel Pärnu Finantskonverentsil. Foto: Pärnu konverentsid

Aprilli alguses toimunud Pärnu Finantskonverentsil otsiti paneelis Eesti visiooni aastaks 2025, kus osalesid Robert Kitt, Juhan Parts, Rainer Nõlvak, Kaja Kallas ja Oleg Ossinovski.

Osalejate mõttevahetusest jäi kõlama, et tulevikule avaldavad kõige suuremat mõju robotite areng, loodusressursside olemasolu ja kasutamine ning inimvara. Edu saavutamiseks ei pea leidma ühte suurt asja, vaid viima ellu terve hulga väikeseid ideid.

Robert Kitt sõnas enda visiooni tutvustades, et täna on Eesti antibanaanivabariik. „Eesti baseerub paljudele erinevatele ettevõtetele ning ühe ettevõtte kadumisel jääb majandus endiselt püsti,“ rääkis Kitt. Kiti sõnul ei saa öelda, et las turumajandus reguleerib kõike. „Meil on vaja inimesi siin hoida. Selle saavutamiseks peaks aitama võimalikult palju töötuid inimesi tööturule. Täna on töötuid ligi 60 000 ning normaalses olukorras oleks see 30 000,“ juhtis Kitt tähelepanu probleemkohtadele.

Kiti visiooni kohaselt peab majandusmudel olema hajutatud riskidega ning jaotatud paljude sektorite peale. „Tööd peaks sõltumata asukohast ja muudest asjaoludest jätkuma kõikidele,“ rõhutas Kitt veelkord tuleviku edu eeldust.
Juhan Parts rääkis Venemaaga peetava uue külma sõja ennustusest, mille kohaselt Venemaa selle sõja 10 aasta jooksul kaotab. Tema sõnul saab olema konflikti keskmes Baltikum ja Poola, mistõttu tuleb USA-l nendesse riikidesse palju investeerida.

Eesti tuleviku jaoks on Partsi hinnangul olulised mitte ainult poliitilised, vaid igasugused suhted Ameerika Ühendriikidega. Tähelepanu tuleb pöörata ka ootusele, et Poola muutub selle sajandi keskpaigaks suurvõimuks.

Oleg Ossinovski visiooni kohaselt tasuks ette võtta eelkõige realistlikke ja praktilisi samme, mida saab teha kohe ja praegu. Venemaal on palju inimesi, kes ostaksid oma teenuseid Eestist. Meil on külje all suur turg, kes on valmis oma raha siia tooma ja tarbima meie meditsiini ja haridusteenuseid ning selleks peame suuremaid võimalusi looma. Üheks vajaduseks on kiire rongiühenduse tagamine, mis võimaldaks lihtsalt Peterburi ning Narva vahelist liikumist. Lisaks on vaja tagada lihtsam elamislubade väljaandmine. On fakt, et elamislubasid müüakse igalpool nagunii, Eesti on ainuke riik, kes seda ei tee. On palju inimesi, kes perega sooviksid siin elada ja nädalavahetusel töötada Peterburis või Moskvas, Narva on kui Peterburi eeslinn või magalarajoon.

Rainer Nõlvak vaatas visioonist rääkides tagasi arvutite arengule. Kui 90ndatel võitis arvuti maletajat ning täna suudab arvuti Kuldvillaku saates võita, siis aastaks 2020 võib oodata inimaju võimsusega arvutit. „Selline arvuti on võimeline tegema paljusid asju inimestest paremini,“ võttis Nõlvak kokku trendi tulemuse. Teiseks on tema sõnul toimunud märgatav areng robotite sektoris. „Robotite hinnad langevad ning varsti on need sama kallid, kui hea akutrell,“ ennustas Nõlvak.

„Arvan, et kõigi arengute koosmõjul oleme jõudnud lähedale majandusprobleemi lahendusele. Me ei peaks tooma tööjõudu sisse, sest tööjõupuudus läheb ise üle. Majandusliku progressi eesmärk on see, et aega üle jääks,“ võttis Nõlvak kokku võtmeküsimuse. Eesti suundadeks pakkus ta tiigrihüppega robotoorikasse minna ning olla Big Data seadusloome eestvedajaks maailmas.

Kaja Kallas sõnas, et tahame sellist Eestis, kus inimesed tahavad elada. „Riigi kvaliteeti näitavat see, kas inimesed tahavad sinna pigem sisse pääseda või sealt välja.“ Tema sõnul on oluline enda tugevusi tugevamaks muuta ning mitte tegeleda liiga palju nõrkustega, sest need jäävad alatiseks alles. Kui tegeleme tugevustega, siis saame mingis valdkonnas väga heaks.

Kitt nõustus, et panustada tuleks tugevatele valdkondadele. Tema arvates on Eesti Nokia see, et Eestil puudub Nokia. Kallase hinnangul ei ole samuti ühtegi võluvitsa, vaid palju väikeseid ideid, mis on lihtsasti tehtavad ning millest võib kokku tulla suur majanduskasv. “Kui inimestel on tööd, siis nad ei pea ega taha siit kuhugile minna,“ sõnas Kallas.
Partsi hinnangul tuleb keskenduda valdkondadele, kus ressursid on meie kontrolli all. Kui jätta kõrvale pehmed ressursid, siis jääb tema sõnul alles põlevkivi, mets, rohemaad, puhas vesi ning midagi veel, mida me võibolla veel leidnud ei ole. Robotite arengu valguses suureneb ka energiavajadus ning põlevkivi annab Eestile siin olulise eelise, sest naftavarud on kiiresti vähenemas.

Kõik osalejad nõustusid, et kõige olulisem eesmärk on Eesti keele ja kultuuri säilitamine. Selle eesmärgi nimel tuleb rakendada loodus- ja inimressursse, luua mitmekesine ja paljudele väiksematele ideedele toetuv majandus ning tagada inimestele piisavat sissetulekut tagav töö.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles