Tarbijate optimism ületas kriitilise punkti

Kaur Paves
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Faktum&Ariko juhatuse liige ja turundusuurija Kalev Petti.
Faktum&Ariko juhatuse liige ja turundusuurija Kalev Petti. Foto: Peeter Langovits

Tarbijate üldine optimismiindeks jõudis esimest korda kahe aasta jooksul positiivsele tasemele, selgus uuringufirma Faktum & Ariko regulaaruuringust.

100 punkti skaalal jätkas indeks märtsis alanud tõusu, jõudes 50,7 punktini. Paranesid ka kõik indeksi põhikomponendid eraldi: nii hinnang majanduskeskkonnale tervikuna, isikliku finantsseisu kui elukvaliteedi indeks.

Majanduskeskkonna taju indeks kasvas märtsi 43,7 punktilt 48,5-le. Faktum & Ariko uuringutejuht Kalev Petti rõhutas seejuures 2009. aasta juunis toimunud pööret, millest alates on tarbijate ootused järgneva kuue kuu suhtes püsinud kõrgemad kui hinnang käesolevale olukorrale. Praeguseks hetkeks on aga Petti sõnul saabunud teatud stabiilsus ning ootuste ja reaalsuse ühtlustumine.

Samamoodi kasvas märtsi 47,3 punktilt 49,8-le isikliku finantsseisu indeks. Sarnaselt majanduskeskkonna tajuga ületasid inimeste ootused järgneva poolaasta suhtes siin hinnangu hetkeseisule 2009. aasta septembris.

Kasvutrendi näitas ka elukvaliteedi üldindeks, tõustes 50,5 punktilt 54,3-le. Kolmest komponendist koosnevat indeksit kergitas traditsiooniliselt rahulolu elukvaliteediga, mis jõudis 61 punktini. Elukvaliteedi viimase kuue kuu muutuse indeks kasvas 37,2 punktilt 41,8-le, järgneva kuue kuuga seonduvaid ootusi mõõtev elukvaliteedi trendi indeks aga langes 56 punktilt 52,4-le. Märkimisväärset rahulolu tänase seisuga võrreldes hinnangutega minevikule ja tulevikule põhjendas Petti psühholoogilise efektiga: kuna kõikjal valitsevad raskused, tuleb olemasolevagagi leppida.

Tulevikku prognoosides nägi Petti optimismiindeksil veel kasvuruumi, kuid ennustas, et üle 60 punkti see eestlaste tagasihoidliku loomuse tõttu ilmselt ei tõuse. Kerge tagasilöögi võib tema hinnangul tuua üleminek eurole: ühisraha toob eestimaalasteni teadmise, kui vaesed nad ülejäänud Euroopaga võrreldes tegelikult on.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles