Riik tahab hakata suurinvestoritele elamislubasid jagama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeerium saatis kooskõlastusringile välismaalaste seaduse muudatuste eelnõu, millega on kavas luua senisest paindlikumad võimalused Eestis elamiseks ja töötamiseks siinsetele tööandjatele vajalikule kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule.
Seaduseelnõuga luuakse uus tähtajalise elamisloa liik, mis võimaldab välismaalasel püsivalt Eestisse elama asuda. Selle eelduseks on, et välismaalane on siin viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat elanud ja siin kohanenud, teatas Siseministeerium.
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on selline elamisloa liik vajalik, et siia saaksid jääda või ka tagasi pöörduda inimesed, kes on meie tööturul vajalikud ning kelle teadmised ja oskused toovad kasu Eesti arengule ja majandusele.
«Uue elamisloa eesmärk on võimaldada Eestisse elama jääda nendel välismaalastel, kellel on elamisluba või on see olnud viimase viie aasta jooksul sõltumata sellest, kas välismaalane on vahepeal asunud elama teise riiki või viibinud Eestis,» selgitas Pevkur. «Sellega anname lisavõimaluse nii riigile kui kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidele, kelle leidmine Eestis on äärmisel keeruline ning keda ettevõtjad vajavad.»
Lisaks sätestatakse seaduseelnõuga ka eritingimused suurinvestorist ettevõtjale tähtajalise elamisloa andmiseks juhul, kui ta investeerib siinsesse äriühingusse või investeerimisfondi vähemalt ühe miljoni euro suuruse summa.
«Soovime soodustada investorite elamaasumist Eestisse ja nende tegutsemist siin kujul, mis on avalikes huvides ja aitab kaasa Eesti majanduse arengule,» lausus Pevkur. «Välisinvestorite siiatoomiseks tuleb neile pakkuda hüvesid, mis oleksid rahvusvahelises võrdluses konkurentsivõimelised ja seda seadusemuudatustega teemegi.»
Siseministeeriumis ettevalmistatud eelnõu kohaselt võimaldatakse Eestisse tööle tulnud välismaalasel kasutada oma teadmisi ja oskusi Eestis maksimaalselt, lubades töötada näiteks samaaegselt mitme tööandja juures.
«Praegu on teise tööandja juures töötamiseks vaja välismaalasel eraldi töötukassa luba või teatud määras töötasu maksmist,» selgitas Pevkur. «See muudatus aitab ära hoida näiteks selliseid absurdseid olukordi, kus teadlasena töötaval välismaalasel on keelatud avaldada teadusajakirjas artiklit, sest tegemist on töötamisega teise tööandja juures.»
Veel kehtestatakse eelnõuga üleminekuperiood välismaalastele, kelle elamisluba on küll lõppenud, kuid kes soovivad siia jääda ning asuvad taotlema uut elamisluba. Niisuguseks juhtumiks saab olema töötamiseks mõeldud elamisloa lõppedes võimalus taotleda Eestist lahkumata elamisluba ettevõtluseks või õppimiseks mõeldud elamisloa lõppemisel minna üle elamisloale töötamiseks.
Üleminekuperioodi pikkuseks on ettepanek kehtestada kõikidel juhtudel 90 päeva ning Eesti kõrgkooli lõpetanud välistudengite, teadlaste ja õppejõudude jaoks 183 päeva, mille jooksul võivad välismaalased Eestis viibida ja uuel alusel elamisluba taotleda.