Uuring: iga kümnes Tallinna WiFi-võrk on ebaturvaline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2265923t1h74dc.jpg)
Wifimonitooring kaardistas märtsis Tallinnas 18 000 ettevõtete ja eraisikute WiFi võrku. Uuringule toetudes võib väita, et iga kümnes võrk on ebaturvaline või nõrgalt kaitstud. See tähendab, et suurema vaevata saab jälgida kogu võrgus liikuvat infot nagu näiteks e-kirjad koos sisuga, netileheküljed, dokumendid, paroolid ja isikuandmed.
Kaardistamise tulemusena selgus, et keskmiselt on igast 1000-st võrgust turvalised 627, avatud juurdepääsuga 316 ning nõrga turvalisusega 57. Teadmata turvalisusastmega avatud WiFi levialad (näiteks kohvikud ja bensiinijaamad), mida on iga tuhande võrgu kohta ligi 300, loeti antud uuringus turvalisteks.
«Iga korralikult kaitsmata võrk on turvarisk. Eriti olukorras, kus suur osa inimeste töö- ja eraelust asub nende arvutis,» kommenteeris kaardistuse teinud Wifimonitooringu juhataja Ian Oja.
«Internetipangad, meiliserverid, pilveteenused ja muud rakendused, mida me sageli kasutame, on reeglina hästi turvatud. Sellest kõigest on aga vähe kasu kui teabevahetus nende süsteemidega toimub ebaturvalise kanali kaudu,» lisab ta.
Uuring sisaldas ka TTÜ teaduslinnakut ja Ülemiste City-t, mille turvalisuse olukord on muust linnast oluliselt parem. Need piirkonnad statistikast välja jättes on 1000 leviala kohta 104 ebapiisavalt kaitstud võrku, mis moodustabki ligi 10%.
Turvalisuse tõstmiseks on Oja sõnul kolm lihtsat soovitust:
- Kasutada ruuteril WPA2 krüpteeringut. Laialt kasutatud WEP krüpteering on väga lihtsasti lahti murtav.
- Muuta igakuiselt ruuteri parooli.
- Kasutada paroolis nii suur- kui väiketähti ja numbreid.