Maanteeamet tahab tänavu plaanitust rohkem palku tõsta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas maanteeameti palvel rahandusministeeriumile taotluse ameti tegevuskulude ümberjagamiseks nii, et tänavu saaks personalikulude eelarvesse lisaraha suunata.
Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu selgitas Postimehele, et tegevuskulud jagunevad majandus- ja personalikuludeks. Personalikulusid tahetakse suurendada majanduskulude kokkuhoiu arvelt, mis koosneb paljudest eri ridadest alates lähetus-, koolitus-, IT-, inventari- transpordivahendite ja teehooldekuludest.
Samas kinnitas Kasesalu, et teehooldelepingud täidetakse täies mahus ning sealt ei võeta raha vähemaks. Otsuse, kas tegevuskulud lubatakse ümber jagada, teeb valitsus.
«Selleks, et saaksime jätkata maanteeameti strateegia tulemuslikku elluviimist, asutuse haldussuutlikkuse tõstmist ja valdkondliku kompetentsikeskuse arendamist, palume võimaldada sisemiste vahendite ümberpaigutamise arvelt tööjõukulude baaseelarve tõstmist 11 710 107 eurolt 12 961 031 eurole ehk 10,7 protsenti,» seisab maanteeameti kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
Maanteeamet viitab mullu koostöös Fontese Palgakonsultatsioonidega läbi viidud ametikohtade hindamisele, palgaastmestiku kehtestamisele ja palgaanalüüsile, millest selgus, et olulist tõstmist vajab liiklusregistribüroode teenistujate madal töötasu ning ühtlustamist organisatsiooni insenerkonna palgatase.
«Organisatsiooni rahulolu-uuringu põhjal kaalus asutusest lahkumist 42 protsenti töötajatest ja neist 26 protsenti tõi välja lahkumise kaalumise esmase põhjusena töötasu,» kirjutab maanteeamet.
Maanteeamet soovib kaotada ajalooliselt kujunenud palgaerinevused erinevate regioonide sarnaste insenerikvalifikatsiooniga ametikohtade vahel, viia inseneride töötasu konkurentsivõimeliseks ning vastavusse tööturu palgatrendidega.
Samuti tahetakse viia alla palgaastme miinimumi olevad põhipalgad vastavusse palgajuhendis kehtestatud palgaastmete miinimummääradega. Tänase seisuga teenib 125 maanteeameti töötajat alla palgaastme miinimumi ning liiklusregistri valdkonna töötajate sellealane näitaja on 60 protsenti, kurdab maanteeamet.
Samuti rõhutab maanteeamet, et asutuse tänasest koosseisust on 17 protsenti kas pensioniealised või nelja aasta jooksul pensioniikka jõudvad teenistujad, mis tähendab, et tuleb hakata mõtlema järelkasvule.
Täiendavate vahendite korral lubab maanteeamet võtta endale järgmised kohustused:
1. Viia alla palgaastme miinimumi olevad põhipalgad vastavusse palgajuhendis kehtestatud palgaastmete miinimummääradega,
2. Kaotada ajalooliselt kujunenud regionaalsed palgaerinevused regioonide sarnaste insenerikvalifikatsiooniga ametikohtade vahel ning viia inseneride kogupalk konkurentsivõimeliseks ning kohandada tööturu palgatrendidega vastavaks,
3. Tagada pensioniealise personali järelkasv, eeldusena väheneb pikemas perspektiivis ka töökohtade arv,
4. Jätkata tulemusjuhtimise rakendamisega ja vähendada tööjõuvoolavust,
5. Vähendada e-kanalite kasutuselevõtuga ameti liiklusregistribüroode klienditeenindajate arvu aastaks 2015 kuni 30 protsenti.
6. Vähendada ameti autoparki aastaks 2015 kuni 30 protsenti.