Lühiajaline deflatsioon teeks Eestile head

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Ehkki inflatsioon on Eestis langenud kriisijärgse perioodi mada­laimale tasemele, ei näe analüütikud siiski kestvamat deflatsiooniohtu. Lühiajaline hindade langemine on pigem tervitatav nähtus.

Eurotsoonis tõusis deflatsioonioht päevakorda eelmise aasta lõpus, kui oktoobrikuine tarbijahinnaindeks langes ootamatult 0,7 protsendini, mis oli tunduvalt madalam Euroopa Keskpanga sihist, mis on kaks protsenti. Euroopa Keskpank reageeris inflatsiooni langusele kiirelt, alandades baasintressi poole võrra, 0,25 protsendini.

Baasintressi alandamisest inflatsiooni kiirendamiseks siiski ei piisanud ning märtsis kerkisid hinnad eurotsoonis Eurostati esialgse hinnangu kohaselt 0,5 protsenti ehk neli korda vähem, kui Euroopa Keskpank ootab.

Euroopa Keskpank võtab inflatsiooni aeglustumist tõsiselt. Juba mitu nädalat tagasi saadeti nõukogu liikmete kaudu signaale, et keskpank on valmis otsustavalt tegutsema. Keskpanga juht Mario Draghi ütles eelmisel neljapäeval pärast nõukogu koosolekut toimunud pressikonverentsil välja sõnad «kvantitatiivne lõdvendamine» (quantitative easing ehk QE) ehk lihtsustatult rahatrükk, mida tema suust varem eriti kuulda pole olnud.

Mureks pigem inflatsioon

Frankfurter Allgemeine Zeitung ja Financial Times kirjutasid, et pangasisese hinnangu kohaselt kulub inflatsiooni kiirendamiseks 0,2 protsendipunkti võrra tervelt triljon eurot ehk 80 miljardit eurot aastas. Keskpanga ühe siseallika sõnul võib Euroopa võlakirjaturg olla selleks liiga väike.

Eestis on seni probleemiks olnud pigem liiga kiire inflatsioon. Veel aasta tagasi oli meie tarbijahinnaindeksi tõus 3,5 protsenti. Alla keskpanga sihi, kahe protsendi, langes see alles eelmise aasta oktoobris. Langus on siiski üllatavalt kiire, sest juba märtsis oli hindade aastane kasv vaid 0,2 protsenti. Alla 1,5 protsendi oli tarbijahinnaindeksi muutus viimati 2010. aasta veebruaris, mil lõppes kümme kuud kestnud deflatsiooniperiood.

Pikemaajalist deflatsiooni analüütikud siiski ei ennusta, ehkki lühiajaline hindade languse periood on võimalik ja see on nende arvates pigem hea.

«Selline võimalus, et mõnel lähikuul tarbijahindade aastane muut negatiivseks muutub, on kahtlemata olemas, eelkõige seetõttu, et elektri hind on väga kõikuv ning võib mõnes kuus hüppe allapoole teha küll,» ütles SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.

«Ma siiski arvan, et kui sellised kõikumised ka tulevad, ei kujune sellest Eestis püsivat deflatsiooni. Mis võiks veidi pikemaajaliselt deflatsiooni viia, oleks nafta hinna langus maailmas,» lisas ta. Kuid selline ajutine deflatsioon, mis on põhjustatud vaid odavamast energia hinnast, ei tohiks analüütiku sõnul majandusele mitte kahju tuua, vaid pigem kasulik olla, sest meie impordime naftasaadusi, mitte ei ekspordi.

Ka Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm ütles, et arvestades varasemate aastate euro­ala kiireimat hinnatõusu, on Eesti madal hinnatõus ja oodatav kerge langus tervitatav. «Eesti puhul ei ole tegemist deflatsiooniriskiga, sest meie majanduskasv on praegu ajutiselt kinni madalas ekspordinõudluses,» ütles Palm. «Järgmise aasta parem konjunktuur euroalas ja mõjukates arenenud riikides viib ka Eesti majanduse elavnemisele.»

Trend püsib sügiseni

Analüütiku sõnul võib inflatsioon juba järgmisel aastal taas peavalu valmistada. «Euroopa Liidu uue programmiperioodiga tuleb toetust ka investeeringute suurenemiseks. Seega järgmisel aastal räägime taas Eestis pigem hinnatõusu ohjamisest,» sõnas Palm. «Oleks hea, kui hinnatõus jääks Eestis ka järgmisel aastal euroala keskmise taseme lähedale, et mitte kaotada konkurentsivõimes,» lisas ta.

Ruta Arumäe ütles, et tema näeb põhistsenaariumina nullilähedase inflatsiooni jätkumist kuni sügiseni.

Üldiselt loetakse deflatsiooni majandusele halvaks seetõttu, et kui tarbijad hakkavad ootama, et tulevikus hinnad aina langevad, lükkavad nad ostuotsuse edasi. Seega pidurdub majanduskasv. «Kuna aga tarbekaupade hinnad ikkagi endiselt tõusevad ning tarbijad saavad rõõmustada vaid väiksemate küttekulude üle, ei peaks see tarbimist mitte edasi lükkama, vaid seda pigem soodustama,» ütles Arumäe.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles