Swedbank: ekspordikasvu väljavaated on halvenenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käesoleva aasta kahe esimese kuuga on ekspordi langus olnud impordist suurem ning võrreldes eelmise aasta algusega on kaubanduspuudujääk veidi suurenenud, mis pidurdab majanduskasvu, kirjutas Swedbanki vanemökonomist Tõnu Mertsina ekspordi ja impordi langust kommenteerides.
Kui jätta välja möödunud aasta detsembri väike ekspordikasv (0,5%), on kaupade väljavedu Eestist olnud languses juba möödunud aasta keskpaigast. Kõige enam on ekspordi langusele aidanud kaasa kütuse, keemiatoodete ja elektroonika ekspordi pikaajaline vähenemine. Samal ajal on pikemaajaliselt stabiilset kasvu näidanud piima- ja puidutoodete ning mööbli väljavedu.
Meie suurimatest kaubanduspartneritest on eksport püsivalt kasvanud vaid Lätisse ja Suurbritanniasse. Ligikaudu veerand ekspordikasvust Lätisse tuleb elektrist, viiendik ekspordikasvust Suurbritanniasse aga elektri- ja elektroonikaseadmetest. Veebruaris suurenes eksport aga kõige enam Norrasse ja Taani. Venemaa-suunaline eksport veebruaris küll vähenes (-5%), kuid võrreldes möödunud aasta suvel-sügisel toimunud tugeva langusega on olukord siiski mõnevõrra parem.
Käesoleval aastal Venemaa majanduskasv aeglustub tublisti. Nõrk rubla muudab Venemaal sisseostetud kaubad ja teenused suhteliselt kallimaks, piirab sellega sisemajanduse nõudluse kasvu ning alandab impordinõudlust.
Kaupade ekspordivõimalused Venemaale sellel aastal halvenevad. Kõige enam mõjutab nõrgem Venemaa turg meie keemia- ja piimatoodete ning jookide eksporti. Venemaa-suunalises ekspordis on olulisel kohal ka mehaanilised seadmed (peamiselt ehitusmasinad), kuid siin on tegemist valdavalt re-ekspordiga ja mõju Eesti majandusele oluliselt väiksem.
Kuna Venemaa vähendab ka transiiti läbi Eesti, mõjutab see negatiivselt nii meie teenuste eksporti kui transpordisektorit. Meie idanaabri majanduse nõrgenemine aeglustab ka Läti ja Leedu majanduskasvu ning piirab nende impordinõudlust. Soome peaks oma kaheaastasest majanduslangusest selle aasta teisel poolel välja tulema, kuid ka seal jääb sisemajanduse nõudlus väga nõrgaks.
Siiski, meie suuremate kaubanduspartnerite kogunõudlus sel aastal paraneb veidi. Rootsi, Suurbritannia ja USA majanduskasv kiireneb sel aastal tublisti ning ka euroala majandus kosub kiiremini, kui veel paar kuud tagasi ootasime.
Veebruaris vähenesid Eesti tööstusettevõtete uued tellimused välisriikidest 13% võrra, mis viitab nõrga välisnõudluse püsimisele ka lähikuudel. Kuigi välisnõudlus on vähenenud ning eksport jääb aasta esimesel poolel nõrgaks, ootame selleks aastaks siiski selle paariprotsendilist kasvu (ligikaudu sama palju, kui möödunud aastal).