Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on riigil põhjust laenata juhul, kui eelarve on nominaalses puudujäägis ja see on odavam kui reservide kasutamine.
Ligi ei välista tulevikus laenamise vajadust
8. aprill 2014, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon, mis ühekordseid meetmeid ei arvesta, jõuab ministeeriumi hinnangul tänavu puudujääki 0,7 protsendiga potentsiaalsest SKP-st. Tuleval aastal peaks nominaalne puudujääk olema ministeeriumi hinnangul 0,8 protsenti.
«Nominaalses puudujäägis me oleme kriisiaja teise samba külmutamise kompenseerimise ja varem laekunud kvooditulu kulutamisega. Euroopa investeerimispanga (EIB) laen on väga odav, mistõttu oleme seda aastaid kasutanud europrojektide kaasrahastamiseks,» kommenteeris Ligi.
«Jooksvateks kuludeks me ei laena,» kinnitas rahandusminister. «Samas on keskvalitsusega võrreldes suuremad laenajad olnud teised «riigi osad», omavalitsused ja sihtasutused.»
Selle aasta riigieelarve seletuskirjas seisab, et kui 2013. aastal piisab negatiivse rahavoo finantseerimiseks reservidest, siis 2014. aastal tuleb aga prognoosi kohaselt lisaks reservide kasutamisele ka raha laenata.