Eesti Raudtee teenis mullu ligi 11 miljonit kasumit
8. aprill 2014, 10:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Eesti Raudtee nõukogu kinnitas ettevõtte 2013. aasta majandusaruande, mille kohaselt olid Eesti Raudtee 2013. aasta äritulud 68,2 miljonit eurot ning puhaskasum 11,1 miljonit eurot.
2012. aasta erakorralisi tulusid (Eesti Raudtee kontserni jagunemise käigus toimunud vagunite müügitehing AS-le EVR Cargo) arvestamata kahanesid ettevõtte 2013. aasta äritulud võrreldes tunamullusega 0,8 miljonit eurot ehk 1,2 protsenti, teatas ettevõte.
Möödunud aasta müügitulu kahanes võrreldes 2012. aastaga kahe protsendi võrra 64,5 miljoni euroni. Müügitulust 87,6 protsenti teeniti kaubavedude ja 5,3 protsenti reisivedude teenindamisest.
Mullu veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril 24,4 miljonit tonni kaupa, millest 76,8 protsenti ehk 18,7 miljonit tonni tuli transiitvedude, 0,72 miljonit tonni ekspordi ja 1,34 miljonit tonni impordi arvelt.
Suurim oli nafta ja naftasaaduste osatähtsus, mis moodustas 62,2 protsenti ehk 15,2 miljonit tonni kogu vedude mahust, järgnesid põlevkivi 3,03 miljoni ja väetised 3 miljoni tonniga.
Kohalikke vedusid tehti 3,6 miljoni tonni ulatuses. Konteinervedude mahuks oli 62 012 TEU-d ning aastaga suurenes see ligi 27 protsenti.
Kaubaveomahtude dünaamika oli stabiilne – 2013. aasta maht oli 6,5 protsenti väiksem 2012. aasta mahust. Peamiseks partneriks kaubavedudes oli Venemaa, kust möödunud aastal laeti Eesti suunale 14,4 miljonit tonni veoseid. Läti kaudu saabus Eestisse 1,64 miljonit tonni vedusid.
Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmanni sõnul oli 2013. aasta suurimaks väljakutseks kaubaveomahtude languse tingimustes raudtee infrastruktuuri kasutustasude tõususurve vähendamine, mis sai teoks läbi kulude alandamise, sh töötajate arvu vähendamise.
2013. aastal investeeriti kokku 26,5 miljonit eurot, millest eurotoetusi oli 22,5 miljonit eurot. Lõpule jõudsid Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riispere peateede kapitaalremondi ning Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Vasalemma kontaktvõrgu rekonstrueerimistööde esimene etapp.
Tööde kogumaksumuseks kujunes ligi 33,4 miljonit eurot ning seda rahastati osaliselt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.