Soweto kirik pööras jalgpalliusku

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX.

Kuigi Soweto Grace Bible kirik reeglina reedeti lahti pole, olid uksed seekord kõikidele pärani valla. Kuna Lõuna-Aafrika on nüüd jalgpalliusku ning pealegi ajasid palli taga omad poisid.


«Võimas!» ütles ürituse korraldaja Edwin Tshabalala, kes oli koos 4000 kirikulisega tunnistajaks Bafana Bafana 1-1 viigile Mehhikoga. «Oleks nagu staadionil olnud.»

Kiriku 8x6-meetrise ekraani ette vooris inimesi lähemalt ja kaugemalt, plastmassist vuvuzela-pasunad kaasas nagu kord ja kohus. «See oli esimene kord, kui me kirikus jalgpalli vaatasime,» ütles Tshabalala. Inimesed tulid meeskonna auks kollastes riietes ja mõnel ka lipuvärvides nägu peas.

Vuvuzela-pasunad pole kirikurahva jaoks aga midagi uut. «Jumala kiituseks puhume me neid ju iga pühapäeval,» selgitab Tshabalala. Kogudus asub Pimville’is, ühes 20. sajandi alguse mustade elurajoonidest.

Kaasaegne kogudusehoone seisab paigas, kust raudtee omal ajal töölisi kullakaevandustesse sõidutas. Kogudusel on oma veebileht ja Facebooki konto. MMi jälgimiseks seati üles ekstra satelliidiantenn. Maa hoone ümbruses on üsna mahajäetud, kodud vaesed.

Pastor Mosa Sano ütleb, et jalgpallipidu pidi kaasa tooma investeeringud sotsiaalprogrammidesse, valitsus olevat lubanud rajada varjupaiku vaestele lastele, orbudele.

«Korraks oli tunne, et MM toob kaasa palju head ka lisaks jalgpallile,» ütles ta. «Esialgu seda veel ei paista.»

Valitsusest ja välisabist pastor Sono ja tema jalgpallihulludest kogudus – nagu ta neid ise muigamisi nimetab – igatahes iial sõltunud pole. Kogudusehoone esimene faas valmis aastal 2001 ja maksis 28 miljonit randi ehk 3,6 miljonit dollarit. Teine etapp läks maksma 30 randi.

«Raha kogusime kokku meie ise, kes me siin kandis elame,» ütles Sono. «See võttis meil 18 aastat aega.»

Probleemidest Pimville’is paraku puudust pole. HIV, narkootikumid, alkohol, teismeliste rasedused. Lähedalasuva Winnie Ngwezi algkooli lapsed õpivad näitemängude vahendusel, kuidas lastega kaubitsejate võrku sattumist vältida. Õpetaja Vuyiseka Stunkie ütles, et ligikaudu 80 protsenti kooli enam kui 850 õpilasest on orvud.

Viiendik kannab HIV viirust. Teadaolevalt. Muriel Ndun Ndum unistas samuti staadionile minekust, kuid pidi siiski rahulduma kodus televiisori ees istumisega, seltsiks kaks ema-isa kaotanud lapselast.

Nad elavad kohe kooli kõrval. Tütar suri kuue aasta eest AIDSi ja sellest ajast on lapsed Murieli hoida. 10-aastasel poisikesel Neol on HIV. Neo unistab saada jalgpalluriks.

«Ega teda ilma pallita näegi,» ütleb Muriel. «Natuke liiga aktiivne on see laps.»

Küsin poisilt, kes on ta lemmikmängija. «Wayne Rooney,» vastab Neo vaevukuuldavalt. Härra Tshabalala ootab põnevusega järgmisi «jalgpalli-jumalateenistusi». «Kui me värava lõime, siis kartsin küll, et nüüd karjuvad katuse pealt minema,» ütles ta.
 

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles