Tõnis Oja: Baltika eelistab jälle suurinvestoreid

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TLMP05: TÕNIS OJA, POSTIMEHE TÖÖTAJA   : TALLINN, EESTI, 11OCT11
Pildil on Tõnis Oja, Postimehe töötaja. 
lt/Foto:LIIS TREIMANN
TLMP05: TÕNIS OJA, POSTIMEHE TÖÖTAJA : TALLINN, EESTI, 11OCT11 Pildil on Tõnis Oja, Postimehe töötaja. lt/Foto:LIIS TREIMANN Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Investeerijate seas liigub nali selle kohta, millest saab aru, et kätte on jõudnud kevad – lisaks lume sulamisele ja rändlindude saabumisele on kindel tunnus see, et Baltikal on jälle raha otsas, kirjutab Tõnis Oja.

Nii nagu mitmelgi varasemal kevadel, pöördub moerõivaste müüja lisaraha saamiseks investorite poole – aktsionäride üldkoosolekule esitatakse ettepanek vahetusvõlakirjade emiteerimiseks. Võlakirjade lunastamise tähtaeg on kolm aastat ning siis on investoritel võimalus valida, kas raha välja võtta või vahetada need Baltika aktsiate vastu.

Rahavajadus on kiiresti kasvanud. Kui 26. veebruaril toimunud nõukogu koosolekul otsustati, et investoritelt küsitakse kaks miljonit eurot, siis kuu aega hiljem kasvas vajamineva raha hulk miljoni euro võrra, kolme miljonini. Võlakirjadele makstav intressimäär muutus kuu ajaga ettevõttele veidi soodsamaks – esialgu kavandatud 7,5 protsendi asemel kavatsetakse võlausaldajatele maksta 6,5-protsendilist intressi.

Kuu aega tagasi ütles Baltika juht ja suuromanik Meelis Milder, et võlakirjade pakkumine on avalik, aga märkimisel on eelisõigus olemasolevatel aktsionäridel. «Kuna me ilmselt niipea dividende maksma ei hakka, siis on võlakirjad võimalus meie aktsionäriks olemisest lisakasumit saada,» sõnas Milder.

Nüüd on aga selge, et eelistatakse suurinvestoreid, ning juba eos on välistatud võimalus, et osaleda saaksid kõik Baltika aktsionärid. Esiteks, emiteerida plaanitakse 600 võlakirja, aga 1. aprilli seisuga on Baltikal kokku 1901 aktsionäri, mis tähendab, et võlakirju saada on võimalik vähem kui kolmandikul aktsionäridest. Teiseks, võlakirju müüakse hinnaga 5000 eurot väärtpaber. See on nii kõrge hind, et sellega saadab Baltika investoritele sõnumi: väikeaktsionärid, hoidke eemale!

Vaadates Baltika väikeaktsionäride struktuuri, selgub, et 96 protsendi aktsionäride (täpsemalt 1824 kontoomanikku) aktsiate väärtus jääb alla 1000 euro. 63 investori aktsiate väärtus jääb vahemikku 1000 kuni 10 000 eurot ning vaid 14 kontoomaniku aktsiate väärtus on suurem kui 10 000 eurot. Arvan, et investoreid, kes on võimelised ostma 5000-euroseid võlakirju, leidub vaid viimases grupis.

«Meie eesmärk oli leida hinna näol optimaalne tasakaalupunkt, mis võimaldaks ühelt poolt hoida halduskulusid mõistlikkuse piires, teiselt poolt arvestaks aga erineva investeerimisvõimekusega investorite võimalusi,» põhjendas võlakirja hinda Meelis Milder.

Ehkki Baltika vahetusvõlakirjad on üsna riskantsed, võiks intressimäär 6,5 protsenti olla olemasolevatele aktsionäridele võrdlemisi atraktiivne ning kindlasti vähem riskantne kui Baltika aktsia. Seetõttu oli Milderil ilmselt õigus ning olemasolevatele aktsionäridele, aga mitte ainult neile, oleksid võlakirjad üsna atraktiivne lohutus või investeering.

Paraku eelistab Baltika suuraktsionäre, kelle hulka kuuluvad ettevõtte juhid. Tegemist on jätkuga väikeinvestoreid välja tõrjuvale poliitikale, mida Baltika on ajanud kümmekond aastat.

Nimelt on Baltika alates 2003. aastast korraldanud suurinvestoritele, aga ka töötajate motiveerimiseks mõeldud kinniseid vahetusvõlakirjaemissioone, mille tulemusena on Baltika aktsiate arv kasvanud 2,5 korda, 40,8 miljoni aktsiani ning eeldatavasti kasvab kolme aasta pärast 49,1 miljoni väärtpaberini. See tähendab, et vähemalt alates 2002. aastast Baltika aktsionäriks olnud väikeinvestorite osakaal ettevõttes on kahanenud selleks ajaks kolm korda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles