Ministeerium saatis firmaautode käibemaksu eelnõu taas valitsusse

BNS
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Rahandusministeerium saatis neljapäeval taas valitsusele sõiduautode sisendkäibemaksu tagasinõudmist piirava käibemaksuseaduse eelnõu, käesoleval aastal 21 miljonit ja tuleva aastal 47 miljonit riigieelarvesse lisatulu toov muudatus peaks kehtima hakkama 1. juulist.

«Autode puhul on vastuseis emotsionaalne olnud, loomulikult ei tahaks keegi ju maksta, aga me ei taha ju automaksu,» on rahandusminister Jürgen Ligi selle seaduse kohta varasemalt öelnud. «Erasõidud ei tohiks olla käsitletud ametisõitudena. See on ainus kaup, kus eratarbimine on lubatud ametlikult kanda praeguse seaduse järgi firma kuludesse. See lihtsalt on üks seaduseviga, mis sinna kunagi sattus,» sõnas Ligi.

Sisulisi muudatusi varasemalt huvigruppide kritiseeritud uuenenud eelnõus palju ei ole. Sisendkäibemaksu mahaarvamise üldine piirang on jätkuvalt ka eratarbeks kasutatavatel firmaautodel 50 protsenti. Seega ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning selle sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse arvestatud käibemaksust maha 50 protsenti sisendkäibemaksu.

Erinevalt varasemast eelnõust ei rakendu enam sõiduautode ostmisel või liisimisel summalist piirangut, milleks oli
varasema eelnõu kohaselt 2000 eurot auto kohta.

Ettevõtluses kasutatavate sõiduautode ning nende tarbeks kaupade ja teenuste soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, märgitakse seletuskirjas. Samas võib Euroopa Liidu Nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal anda liikmesriigile loa võtta erimeetmeid direktiivi sätetest erandite tegemiseks eesmärgiga lihtsustada maksu kogumise menetlust või ära hoida teatavat liiki maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist. Eesti esitas taotluse sõiduautodega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangu rakendamiseks Euroopa Komisjonile möödunud aasta oktoobris.

Juriidiliste isikute poolt kasutatavate liisinguautode hulk on aastatel 2014 ja 2015 vastavalt 27 800 ja 28 400 ning välja ostetud sõiduautode hulk vastavalt 60 000 ja 63 000. Arvestades nii uute kui kasutatud sõidukite keskmist hinda, on autode ostust tulenev maksubaas ligikaudu vastavalt 570 ja 602 miljonit eurot. Muude sõiduautodega seotud kulude – kütus, hooldus, remont – summa on ligikaudu 236 ja 250 miljonit eurot aastas. Nimetatud summadest arvestatud käibemaks on vastavalt 134 ja 142 miljonit eurot.

Arvestades, et muudatuse rakendamine mõjutab ettevõtete käitumist ning 10 protsenti otse välja ostetavatest autodest ostetakse muudatuse rakendumise eel ette ära, on muudatuse mõju eelarvele 2014. aastal 21 miljonit eurot ning 2015. aasta eelarvele 47 miljonit eurot. Seadus on kavandatud jõustuma 1. juulil.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles