Ivari Padar (SDE) lahkub europarlamendist, et naasta 7. aprillil tuttavale tööle põllumajandusministrina. Tööd, mida Padar asus esimest korda tegema 1999. aastal, alustab ta ka seekord veterinaarseaduse muudatustega, kuid absoluutselt erinevas olukorras. 15 aastat tagasi alles loodi Eestis seadusi, praegu tehakse vaid täpsustusi.
Esimesest põllumajandusministriks olemise ajast on Padari kohta värskelt välja kaevatud ka luukere – kunagine Tartu Agro maade jagamine, millest kirjutas Postimees eelmisel reedel.
Mida te arvate süüdistustest, et olete Tartu Agro maad 15 aastat tagasi seadust rikkudes riigistanud?
Kui nähakse, et ma olen kuritööd teinud, siis minnakse kohtusse. Mul ei ole midagi muud kommenteerida. Mul on isegi selles mõttes raske kommenteerida, et ma täpselt ei tea, mida uuriti ja mida otsustati. Mina pole lugenud isegi komisjoni lõppversiooni sellest otsusest. Kui komisjoni kokku kutsunud Helir-Valdor Seedril on põhjust prokuratuuri kaevata, siis kaevaku.
Üks maade tagasinõudjatest ütles, et te ei sobi ministriks ...
Kindlasti on erinevaid arvamusi. On neid, kes arvavad, et sobin, ja neid, kelle arvates ei sobi. Kus on keegi näinud poliitikut, keda lai palett lõputult armastab?
Millise tundega te sellesse ametisse tagasi tulete?
Kindlasti väga positiivse tundega. Eks ministeerium on aastatega palju muutunud, aga mul on suurem pilt ju olemas. Põllumajandus ja maaeluteemad on minu isiklik huvi olnud 49 aastat. Olen ju peaagronoomi poeg. Oleks olnud väga õige, kui lahkuv minister oleks saanud lõpuni viia need suured asjad, mis on veel üleval, nagu maaelu arengukava ja põllumajanduse otsetoetuste rakendamine, aga poliitikas on teised reeglid ja aeg-ajalt loogika ei toimi.
Kui vaatan olukorda, kui ma 15 aastat tagasi ministriks läksin, ja olukorda täna, siis tollal oli mure, kas Eesti põllumajandus suudab Eesti rahva ära toita. Praegu seda probleemi ei ole. Praegu me räägime väga tugevast põllumajandussektorist.
Milliste teemadega te esimesena tegelema peate hakkama?
Tulekahju kustutamise teema on kõigepealt see, mis puudutab võimalikku piimakvoodi ületamist ja trahvi. Kas me saame seda olukorda niimoodi leevendada, et need sanktsioonid oleksid meile mõistlikumad.
Teiseks kogu see kaubanduspool, mis puudutab Eesti ettevõtjaid, kelle ekspordi Venemaa kinni pani ja kes on mitu kuud pingutanud, et neid nõudeid täita. Nüüd siis oodataksegi, milline on Venemaa reageering.
Aga täpselt samamoodi on tulekahju kustutamise teema ka maaelu arengukava, sest selle kooskõlastamine on seoses valitsuse vahetumisega jäänud ministeeriumide vahele toppama ja nüüd, kus on põhimõtteliselt kokku lepitud, milline tuleb Eesti riigi kaasfinantseerimine, tuleb teha kiired otsused, kuidas me uut arengukava korrigeerime. Kõik need asjad peavad paljuski mahtuma aprilli sisse.