Töö Venemaal päästab narvalasi töötusest

Irina Tokareva
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitusada narvalast läbib piiripunkti iga päev ka selleks, et Venemaale tööle minna.
Mitusada narvalast läbib piiripunkti iga päev ka selleks, et Venemaale tööle minna. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Päris täpselt pole teada, kui palju Venemaal töötavaid narvalasi on, kuid eeldada võib, et neid on sadu. Ometi peavad narvalased tööd Venemaal ajutiseks lahenduseks: nad eelistaksid töötada Eestis, ent ei ole suutnud juba aastaid kodulinnas tööd leida.

Narvalaste suurim tööandja Venemaal on Yura Corporation Rus, mille Ivangorodi tehases valmistatakse Lõuna-Korea autofirmale Hyundai pidurisüsteeme. Yura Corporation Rusi kaadriosakonnast öeldi Postimehele, et praegu töötab tehases umbes 130 narvalast, kes kõik on Venemaa kodanikud.

Narvalane Vladimir, kes töötab Yura Corporation Rusis juba neljandat aastat, ütleb, et uut tööjõudu vajatakse firmas pidevalt. «Kuid püsima jäävad tehases ainult korralikud inimesed. Joodikud ja loodrid lastakse kiiresti lahti,» lisab ta.

Tööga on Vladimir rahul: «Kuuldused, nagu valitseks tehases tõeline sunnitöö ja korealased pigistavad töölistest viimse kui verepiisa välja, ei vasta tõele. Töö on rahulik, töötingimused head, saan puhtalt kätte umbes 30 000 rubla ehk 600 eurot.» Narvalase jaoks oli kergendus ka see, kui selle aasta algul kadusid pärast tollinõuete karmistamist piirilt järjekorrad: nüüd pääseb ta tööle kolm korda kiiremini.

Kuid Vladimiri sõnul on sellisel elukorraldusel ka miinuseid: et ta töötab Ivangorodis, ei jookse tal Eestis pensionistaaž ja tal pole siinset tervisekindlustust. «Laenu võtta ma ka Eestis ei saa: peaaegu kõik krediidiasutused tahavad, et palk laekuks Eesti panka. Ma tunneksin end sotsiaalselt kindlamana, kui mul oleks ametlik töökoht Eestis. Juba mitu aastat pole ma suutnud leida Narvas tööd, mille eest makstaks 600–700 eurot. Rubla kurss on küll langenud, aga ikkagi on töö Ivangorodis parim variant.»

Vladimir on kindel, et Venemaal – Ust-Lugas või Peterburis – leiab veelgi paremini tasustatud tööd, kuid siis tuleks olla kas pikalt perest eemal või Narvast hoopis ära kolida, mida Vladimir aga ei soovi.

Narvalanna Irina töötas kolm aastat Yura Corporation Rusis operaatorina. «Töö mulle meeldis: stabiilne ja mitte liiga pingeline,» lausub ta. «Ülemused austasid mind, anti isegi aukiri kui parimale töölisele. Kätte sain 300 eurot kuus.»

Praegu on Irina juba aasta aega töötu – sellest peale, mil lõppes Yura Corporation Rusi ja Baltic Consultingu leping, kellelt tehas rentis Narva tööjõudu. «Mul oli tööleping Baltic Consultinguga. Kui firma uksed kinni pani, oleksin saanud tehases edasi töötada ainult siis, kui oleksin ennast registreerinud elama kuhugi Ivangorodi, aga mul pole seal sõpru ega sugulasi, kes oleksid niisuguse asjaga nõus olnud.»

Baltic Consultingu juhatuse liige Vadim Orlov ütleb, et aasta eest lõpetas firma tõepoolest tööjõu rentimise. «Meie firma kaudu said tehases tööd peamiselt halli passiga narvalased. Aasta tagasi muutis Venemaa karmimaks nende inimeste töölevõtmise, kellel pole Vene kodakondsust, ja vahendamine kaotas mõtte.»

Orlovi sõnul sai Baltic Consultingu kaudu Ivangorodis tööd umbes 300 inimest.

Töötukassa Narva büroo juhataja Alla Ojavere ütleb, et enamik Ivangorodis töötanud narvalasi, kes said tööd Baltic Consultingu kaudu, on praegu nagu Irinagi töötukassas arvel. Ojavere sõnul tunnevad narvalased suurt huvi Venemaal töötamise vastu.

Maksuameti statistika korrektset Venemaal töötajate arvu ei kajasta. 2012. aastal deklareeris püsitulu Venemaal kõigest 167 Eesti elanikku.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles