Eestlane liigub õmblusmasina tagant arvuti taha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti astus Euroopa Liitu 2004. aastal ja meie majandusnäitajad hakkasid euroraha toel ühtlustuma jõukate riikide omadega. Kümne aastaga on Eesti elus palju muutunud. Keskmine palk on selle ajaga kahekordistunud. Kuivõrd on see aga mõjutanud majanduse struktuuri? Statistikaameti tööjõu-uuringu tulemused näitavad, et kuigi üha enam eestlasi liigub tööpingi tagant kontorilaua taha, on suurimad tööd andvad majandusharud jäänud samaks.
Enim eestlasi on ametis töötlevas tööstuses, ehkki kümne aasta jooksul on hõivatute hulk seal kümnendiku võrra vähenenud. Järgmised majandusharud, mis eestlastele kõige rohkem tööd annavad, on kaubandus, haridus, veondus ja laondus. Kui hariduses töötavate inimeste hulk pole kümnendiga peaaegu muutunud, siis veonduses ja laonduses on töötajate arv vähenenud 12 protsenti. Jaekaubanduses vähenes töötajate arv suisa 17 protsenti, kuid hulgikaubanduses suurenes 67 protsenti.
Prognoositavad tendentsid
Tööturuga tegelev Tartu Ülikooli professor Raul Eamets ütles, et enamik majanduse tendentsidest on olnud selgelt prognoositavad. «Eesti tööjõuturg on järginud arenevate riikide trende. Võib-olla Saksamaa on üks erandeid, aga muidu kipub olema nii, et mida rohkem on hõivatuid teeninduses, seda jõukama ja arenenuma riigiga on tegemist,» selgitas Eamets.
Tema sõnul on suuremad muutused toimunud kolmel põhjusel: palkade tõus on vähendanud hõivatute hulka odava tööjõuga valdkondades (tekstiilitööstus), majandusharud, mis olid tihedates kaubandussuhetes Venemaaga, said tagasilöögi alates 2007. aasta pronksööst (transport ja puidutööstus) ning osa valdkondi käib ühte jalga majandustsükliga (ehitus). Lisaks on paljusid valdkondi mõjutanud automatiseerimine.
Et tööstuses töötavate eestlaste hulk on kümnendiga vähenenud vaid 11 protsenti, on üllatav. Eametsa hinnangul näitab see, et paljud tööstused on tööjõu kallinedes suutnud hakata tootma efektiivsemalt ja suurema lisandväärtusega tooteid. Enim on töötajate arv vähenenud tekstiiliäris: tekstiilitootmises suisa 53 protsenti, rõivatootmises ja nahatöötlemises 35 protsenti.
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juht Meelis Virkebau nentis, et töötajate hulk on küll üle kahe korra vähenenud, kuid valdkonna kogukäive on jäänud peaaegu samaks, mis tähendab, et tootlikkus on hoogsalt kasvanud.
Edaspidi tema hinnangul töötajate arv küll väheneb veelgi, kuid tunduvalt aeglasemas tempos. «Ühelt poolt globaalne konkurents, mis meil kõigil on kallal olnud, ja teiseks on praegu odav tööjõud Eestist kadunud,» põhjendas Virkebau tekstiilitööstuse langust.
Teeninduse osa suureneb
Märkimisväärselt on töötajate hulk kümne aastaga vähenenud toiduaine- (31 protsenti), mööbli- ja puidutööstuses (26 protsenti). Elektriseadmete tootmises on töötajate arv aga peaaegu kahekordistunud. Suurematest valdkondadest kasvas töötajate arv arvuti-, elektroonika- ja optikatööstuses (19 protsenti) ja metalltoodete tootmises (üheksa protsenti).
Suur hulk eestlasi harib Eestimaa viljakat mulda, kuid kümnendiga on põllumajanduses hõivatute arv 28 protsenti vähenenud. Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Illar Lemetti sõnul on põllumajanduses alates Euroopa Liiduga liitumisest tehtud palju ümberkorraldusi ja tootmine on muutunud efektiivsemaks, kuid praeguseks on hõivatute hulk stabiliseerunud.
Ka ehitus annab endiselt tööd paljudele eestlastele – kümne aastaga on ehituses töötavate inimeste arv suurenenud 29 protsenti. Raul Eametsa sõnul sõltub ehituses töötavate inimeste hulk majandustsüklist. «Kui majandus kasvab, siis tekib sinna tohutult töökohti juurde: hõivatute arv kasvas buumi ajal 44 000 pealt 80 000-le ja nüüd kukkus 55 000 peale tagasi,» ütles Eamets.
Seda, et üha rohkem eestlasi töötab teeninduses, näitavad töötajate arvu kasv majutuses (138 protsenti), info ja side valdkonnas (86 protsenti), kutse-, teadus- ja tehnikaalases (71 protsenti) ning haldus- ja abitegevuses (51 protsenti).