Pensionifondide töötajad on palgaedetabeli tipus
26. märts 2014, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Danske Capitali töötajate keskmine palk on Eesti keskmisest viis ja finantssektori keskmisest kolm korda suurem.
Varahaldusfirmade töötajate töötasud on ühed Eesti suurimad. Pensionifondide, mida need firmad haldavad, tulemused on seevastu saanud kriitika osaliseks.
Täna ilmuvas Äripäeva palgamaksjate edetabelis on varahaldusfirmad väga kõrgetel kohtadel. Nelja fondivalitseja töötajad saavad palka, mis ületavad oma tasemelt ka advokaadibüroosid.
Suurimat töötasu said 2012. aastal Danske Capitali töötajad, kelle keskmine palk töötaja kohta ulatus 4668 euroni kuus. See ületas Eesti keskmist kuupalka üle viie ning finantssektori keskmist palka üle kolme korra. Palgasaajate edetabelis on Danske Capital 11. kohal, SEB Varahaldus 19., Swedbanki investeerimisfondid 39. ja Nordea Pank 69. kohal.
Kõige väiksemat keskmist palka, 1115 eurot kuus, makstakse LHV Varahalduses, aga see arv pole ka päris õige, sest viimaste aastate edukaima varahaldusfirma 29 palgasaajast 15 oli osalise tööajaga, mistõttu tegelik keskmine palk on ilmselt märkimisväärselt suurem.
Nordea pensionifonde haldava Nordea Pensions Estonia juht Angelika Tagel selgitab, et palkade tase on kõrge eelkõige seetõttu, et varade haldamise ja kasvatamisega seotud töö eeldab spetsiifilist oskusteavet, mida tööturul valdab väike hulk inimesi.
«Varahaldusfirmad peavad oma ekspertidele maksma konkurentsivõimelist tasu, et neid motiveerida oma teadmisi kohalikul turul teostama,» ütles Tagel. «Võrreldes varahaldusfirmade keskmise palgatasemega Euroopas, on Eestis töötasud endiselt oluliselt madalamad.»
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing lisas, et nende palgakulu ei ole seotud ainult pensionifondide juhtide palkadega. «Fakt, et SEB Varahalduse fondijuhid juhivad meie Tallinna kontorist kogu SEB grupi Ida-Euroopa-suunalisi aktsia- ja võlakirjainvesteeringuid Luksemburgis, Rootsis ja Eestis, ei ole just eriti laialt teada,» toonitas Kunsing. «Ometi on enamik meie palgal olevaid inimesi tegelemas just sellega ja konkureerivad selles töös maailma finantskeskustega, kus ma olen kindel, et keskmised palgad on märkimisväärselt kõrgemad kui meil siin.»
«See Ida-Euroopa äri ei ole peaaegu seotud kohalike pensionifondidega ja nende juhtimis- ega turustuskuludega. Samas see mõjutab meie keskmist palgataset väga märkimisväärselt,» lisas Kunsing.
Kõrgete palkadega peaks kaasnema hea töö, aga selles osas on fondidele paljugi ette heita. Novembri alguses avaldatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raporti kohaselt on Eesti pensionifondid Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas kõige kallimad ja kõige kehvemad. Aastatel 2008–2012 oli Eesti pensionifondide keskmine tootlus OECD riikide hulgas viimasel kohal.
Ka finantsinspektsioon on kritiseerinud pensionifonde liiga kõrgete tasude pärast. Kuna pensionifondide portfellides on palju investeerimisfondide (nii börsil kaubeldavate kui ka aktiivselt kaubeldavate) osakuid ja sisuliselt on tegemist pigem fondifondidega, siis peaksid pensionifondide haldustasud olema madalamad.
Sven Kunsingu sõnul on pensionifondide valitsemistasude määrad mahtude kasvades tasapisi vähenenud ja ilmselt jätkavad vähenemist ka edaspidi.
«Osa tasusid, nagu näiteks sisenemistasu, on süsteemi arenedes üldse ära kadunud,» ütles Kunsing. «Kõige kiiremat varade kasvu on näidanud mõned seni kõrgemate tasudega fondid, kes on panustanud agressiivselt marketingile. Ilmselt peaks seal olema ka kõige rohkem potentsiaali tasude vähendamiseks.»
Angelika Tagel lisas, et palkade suurus ei mõjuta siiski varahaldustasude määra. «Pensionifondide varahaldustasud kujunevad hallatavate varade mahtudest ja investeerimistegevustest lähtudes,» ütles Tagel.